sohva-Glasto ja muid uudiseid

Anglofiilist melomaan tahaks end õnnitleda suurepärase muusikaradari puhul ja hoiatada endast kolmandas isikus kõnelemise ohtude eest.

Viimased päevad olen telekast Glastonbury ülekannet vaadanud. Siin on telekal selline lahe asi nagu punane nupp, kuhu vajutades telekanalid võluväel paljunevad, st. võib vaadata mitut eri esinejat samal ajal, millist vaid soovid. Ok, mitte väga mitut ja sama jampsi korratakse ad nauseum aga ikkagi lahe. Naljakas, aga aasta tagasi mu lemmikud olnud artistid on endiselt mu lemmikud. Jack Penate, Mark Ronson näiteks tundusid telekast Glastol tõsiselt head olevad. Eee Amy Winehouse’i viisakusest ei kommenteeriks, saagu ta terveks ja hoidku oma talenti ilusasti. Massive Attack ikka jättis hea mulje ja olen lugenud, et mujalgi esinedes on kiidetud nende helikvaliteeti - mitte kõrvu lukustav, kuid suurepärane ja effex värx.

Laupäeva pärastlõunal tirisin end vahepeal diivani-lõksust välja ja läbisin karmi päikesepaiste ning jõudsin kõledasse keldrisse RoTa pärastlõunale. Rahvast oli, peaks vist ütlema, et rahvast ei olnud. Oli neli esinejat, kolm bändi ja üks üksiküritaja. Ja mina. Ja mõned nende sõbrad. Ja mõni üksik publik veel. Kus rahvas siis oli? Noh glastol, pargis päevitamas, maal, reedeöist magamatust tasa tegemas. Vabandusi leiab alati. Aga ma kaifisin, laiutasin, klõpsutasin, kuulasin suu ammuli ja sain võlutud ühest laulust ja ühest bändist, vabandasin, uurisin ja läksin koju tagasi. On suvalisi esinejaid ja siis äkki vaatad tõtt millegi maagilisega.

JC Cooper - poiss metsadest akustilise kitarriga, tõsiselt haarav laulukirjutaja/laulja. Midagi tumedat ja vapustavat.

The Mighty Low. Bänd just meelde ei jäänud aga laulja oleks tugevam üksikesinejana.

Treecreeper oli minu jaoks päeva pärl. Alternatiiv-kantri kõlab eemaletõukavalt, aga nii, kuidas nad toona ilma trummarita esinesid, oli fantast.

Ma olen hakanud mõtlema, et on live bändid ja on plaadi bändid. Ja erandid. Ja kui valima peaks, valin alati elusa ja see bänd on elus.

Birdman Ray

Puhh, aga Londonis võib täiesti vabalt muusika üledoosi saada. Nii palju toimub!!! Reede õhtul jätsin lihtsalt ühele üritusele minemata. Homseks on üks asi päevikusse kritseldatud ja kolmapäevaks kah. Mis need on jätan ärasõnumishirmust ette lahti latramata. Aga põnevad-põnevad ajad on käes.

Ja ühel päeval saabub aeg, kui jõuan Glastonburyle ka füüsiliselt kohale. Jajah. Ehk. Oleks tore. Ahjaa, Jay-Z Glastol…seda esinemist nägin kah. Ei mina ka mõista, millest nii palju lärmi hiphopi üle tol festivalil, kus on igat tüüpi muusikat niikuinii näha. Natuke pani üllatama küll kui paljud britid ja muud külastajad Jay-Z muusikat, lugusid, sõnu teadsid, aga noh teadku terviseks!

Ja minu elektro-radar? Elektro õitseb briti saartel nagu ei midagi hullu. Ahjaa Hot Chipi nägin ju kah Glasto ülekandest. Peale kolmapäeva ehk kuuleb rohkem elektrost

Seniks aga magusaid banaane!

nüüd

Ohhohhoo. Pole saladus, et anglofiilist melomaan resideerub nyt anglo-maal. Ja vaatab telekast Glastot ja pole üldse muusika-uudistega kursis. Pole aega uudistega kursis olla. Vot mis paradoks on välja tulnud. Ja iga  teine tüüp on kohanud Amy Winehouse’i abikaasat. Mingi eriline huvi on Amy vastu küll. Ajakirjanduses on tast paaalju.

Asjad on nüüd teisiti. Enam ei saa ma anglo-muusika uudiseid vahendada, kõik on teisem. Nüüd saan kirjutada isiklikest kogemustest ja noh jah. Nüüd siis on asi isiklik, ja see blogi ei tohiks pretendeerida vähimalegi objektiivsusele. Kardan kohe, et muutun indie-klatsimooriks aga see ei läheks kohe mitte. Teagi, mida teha. Mida teha? Ah eks aeg näita.

Romance At Short Notice - eelkuule

Sorri, inimesed, ei käinud sel aastal Kumu Ööl. Vabandan nende ees, kes otsinguga siia sattunud. Kuidas tänavu siis ka oli?

Kirjutan hoopis Dirty Pretty Thingsi uuest albumist. Või, tähendab et ei - ei kirjuta veel uuest albumist. See pole veel ilmunud ju. Aga kuulata saab teda sellegipoolest ja lausa legaalselt. Siit. Kõik lood ei mängi, ehk NME võtab kätte ja parandab oma tehniliselt apsud pea ära. Üsnagi erinev helipilt võrreldes Waterloo to Anywhere’ga. Igatahes tunda, et palju rohkem tööd ja mõtet on sisse pandud, kui eelmisse albumisse. Bänd on ise ühes intervjuus maininud, et teise albumi puhul tahtsid nad postpungist/garaažirokist eemalduda, midagi uut teha. Julge samm, arvestades, et nad tolles žanris mängleva kergusega opereerisid. Esmamulje järgi tundub, et otsus oli õigustatud - enam neid kitsalt lahterdada ei saa. Ma arvan, et see album on selline, mis jääb mitmeks kuuks plaadimängijasse üksluiseks muutumata.

Ja ikkagi pean toonitama ja soovitama - kui neid kontserdil peaks võimalus nägema sattuda - ärge üldse kahelge, NAD ON ELUSAST PEAST ILGELT HEAD. Pst, oktoobris tuuritavad taas Inglismaad. Mõningail suvefestivalidel peaks nad ka esinema. Euroopa tuurist pole praegu veel haisugi. Aga mul on tunne, et midagi võib toimuma hakata küll. Nädala pärast peaks siis DPT möll lahti minema ja nad peaks kõikjal meediat mööda laiali määritud olema, loodame vaid, et kõigi tervised ilusti vastu peavad.

Muide, olen isegi nende Tired of Englandi videot MTV2’st näinud.

Yeah I know the words

Seda lugu ei kuule just tihti. Tuu varasem libertiinide lugu, pole kuskil plaadil ametlikult ilmunud, kui pole just kuhugi b-poolena hiilinud. Selline intiimne nostalgiline lugu.

You’re My Waterloo - Peter Doherty @ Mass - 17th June 2008

Pete ja Babyshambles pidasid Brixtoni Massis möödund nädalal taas residentsi, sama diil, mis eelminegi kord - piletid ukselt, kaks soolo kontserti, üks kogubändikas. Seekord soojendas lisaks The Thirstile ka Babyshamblesi trummar Adam Ficek (Pete trummidel), Babyshamblesi külalisesineja Kyle Falconer The Viewst. Ausalt, ma ei tea, miks ma seda raportit kirjutan, ma ei käinud ise kohal. Aga noh nii palju “huvitavat” toimus. Pete mängis näiteks “Radio America’t” laiaulatusliku soovikampaania tulemusel. Väidetavalt esitati seda Up the Bracketil olevat lugu elavalt lausa esimest korda. Mis veel? Turvabarjäärid olid korralikud nüüd. Esimesel sooloõhtul mängis Pete kolm-neli tundi, kuni 17 inimest oli alles jäänud. Ok, on võimalik, et mul on elu vaja.

Ja veel nii palju klatsi kommentaari esimese video juurde, et Pete pühendas loo Carlile ja mainis, et Carli bänd pidi kontserdi ära jätma. Äää rohkem klatsi te mult ei kuule, kui rohkem teada tahate, lugege muusika klatsiajakirja NME!

Stuudioversioonina:

The Libertines - You’re My Waterloo

Dirty Pretty Things pole väsinud

Mu mälu pole kõige parem…vist pole postitanud toda “Tired of England” videot, ega?

Igatahes, nii tehti videot.

Ja selline tuu video on:

Dirty Pretty Things - Tired Of England - Official Video

Varsti on siis albumit oodata. NME(logid MediaPlayeris sisse ja kuulad) peaks peagi tasuta kuulamist võimaldama, hoidke kõrvad lahti.

noor arm

Täna on mind saatnud see laul…

Video for the single by the Mystery jets - ‘Young Love’ out 10th March 2008. Featuring Laura Marling and produced by Erol Alkan.
(Video directed by James Copeman)

ja see ka…

.

.

.

Mystery Jets - Two Doors Down

French Dog Radio

Karta on, et mu postitused siin hakkavad kõvasti harvemaks jääma. A mine tea, mida rohkem teha, seda rohkem jõuab.

On üks internetiraadio, mil nimeks French Dog Radio. Edastab muusikat küll ainult teatud aegadel, mis on seal üldiselt kirjas. Aegadele lisa kaks tundi Eesti ajavööndi tarbeks. Ja kellaaegadest väga täpselt kinni ei peeta, lõpuajast vähemalt mitte. Järgmine saade homme (esmaspäeva) õhtul 23.30-01.30. Tõesti soovitan, väga lahe kuulamine, vanad head lood (a la Hendrix, Drake, Smiths), uued (põhiliselt briti või ameerika indi) ja veidike Babyshamblesi liikmete bändide/projektide tegemistest (Drew McConnell, Roses-Kings-Castles, Babyshamles, Libertines), sedasorti värk. Raadio, milline raadio olla võiks. Ja kui soovi, võite soovilugudega õnne katsuda, usun, et varem või hiljem mängitakse need ikka ära. Jah, see on Babyshamblesi kodulehe raadio, kui te ei teadnud / lingist minnes rohkem ei uurinud. No olge siis hoiatatud.

The Hugs

The Hugs.

lambad said söönuks, hundid jäid nälga

Olen 13ndast maist saadik ainult taimetoitu söönud (sellist taimetoitu, mis sisaldab piima ja muna). Mõtlesin, et kuu tähistamiseks võiks sellest kirjutada.

Alguse sai see Glasgows, täiesti kogemata, ja lihtsalt kujunes ning jäigi nii. Mingit ideoloogilist või meditsiinilist ideed algselt taga ei olnud. Ka ühktki resolutsiooni a la “sellest hetkest peale ja ei kunagi enam ei söö liha”.

Ööbisin taimetoidulise tuttava pool ja kuna ta meile süüa valmistas, oli see taimetoiduline (ning pagana maitsev!). Väljas süües ei tulnud mulle pähe, et tema juuresolekul liha võiksin süüa. Siis tundus mulle kummaline tema selja taga liha süüa, ilma tema teadmata. Keda ma petan? Nii palju mõtlesin, et katsuks need paar päeva, kui taimetoitlase armust öömaja saan ka taimetoiduga piirduda. Ja see toimis uskumatult lihtsalt. Edaspidi oli see lihtsalt väike lõbupakkuv eksperiment mekkimaks erinevaid toimetoidulisi roogi. Ise kurtsin suure suuga, et Eestisse tagasi minnes ilmselt taimetoitlane olla ei õnnestu, teil siin Inglismaal on see palju lihtsam, mõeldes ise salakavalalt, et niikuinii tuleb varem või hiljem liha isu, ei hakka siin ennast siduma.

Eestisse tagasi jõudes leidsin külmkapist vorsti, mis minu kosutuseks sinna lahkelt oli lisatud ja kuna suurt midagi muud süüa polnud, võtsin ampsu. Ja sülitasin välja! Peale nädalat taimetoidul liha lihtsalt enam ei maitsenud. Midagi pole teha, aga sügavkülmas elavad pelmeenid ja frikadellid on tublisti üle kuu aja vanad ja ilmselt vananevad veel tublisti kuni keegi teine oma söömisteenuseid pakub (jah, see on viletsasti varjatud küllakutse).

Selle kuu aja jooksul olen mõne nädala ebanormaalselt tervislikult söönud, mõne nädala üpriski ebatervislikult, kuid üldiselt siiski tervislikumalt kui varem. Olen õppinud aedvilja woki nuudlitega tegema, avastanud uusi maitseaineid ja enese jaoks pesto. Olen üle saanud eluaegsest vihavaenust porgandiga. Ja tunnetan suht hästi, mil olen päeva jooksul liiga vähe rohelist söönud. Paar nädalat sellest kuust möödusid täiesti ilma kohvita. Olen üldiselt nigel kohvitarbija, aga nädalaid täiesti ilma on ka liig, kuigi mõjub enesetundele väga väga hästi.

Tulevikus vajan hädasti taimetoidulisi retsepte (pole lihtsalt viitsinud otsida kuni wok ära pole tüüdanud). Ja ei oska ennustada, kaua veel liha/kala/kana ei söö. Proovima hakata ei kavatse, kas juba maitseb. Ilmselt jätkan nii nagu praegu. Veider, aga poleks tõesti arvanud, et köögiviljad on nii maitsvad. Edu, põllumehed!

eriti suur kallaletung

Esmaspäevasest kontserdist nii palju et…saki hall ei pruugi lootusetult masendav peokoht olla. Akustikale ja õhustikule aitab palju kaasa, kui valdav enamus publikust tantsib. Mina andsin oma panuse. See oli ilmselt minu elu üks lõdvemalt võetud kontserte, üsna ambitsioonivabalt vaadatud. Ja vaadatud mitmest vaatepunktist (eemalt keskelt, veidi lähemalt keskelt, eest küljelt, suht eest keskelt). Ikkagi, mida lähemal olla, seda parem (No shit, Sherlock!).

Olgem ausad, see oli ju põhimõtteliselt üles löödud disku, eks? Disku koos esinejaga. Kuigi, tegelt mitte. Bändi ma küll ei näinud ega ka täpselt kuulnud, kuid tunnetasin küll ja see oli hea. Ma ei viitsi midagi arukat öelda. Võiks.

Mis on teie lemmikumad Massive Attacki lood? Jätke soovitus! Ma koostan enesele punti enam meeldivatest MA lugudest. Teardropi mitte pakkuda, selle loo olen juba ammu ribadeks kuulanud. Protection on ka esialgse võlu kaotanud. Unfinished Sympathy on väljaspool võistlusprogrammi, ülejäänud kvalifitseeruvad.

Ahjaa, üks asi, millega MA end minu silmis heasse kirja sai…Vaat kõik olid jube sillas, et ohh MA alustab oma tuuri Eestist, kujutad sa pilti, missugune au! Minu esimene reaktsioon oli puhtskeptiline “jah, muidugi, teevad karuperses tuuri peaproove, kui mugav.” Ma ei mõista seda kuidagi hukka, ma pigem lihtsalt mõistan seda. Oleks ma bändis, ma teeks täpselt sama moodi. Kuid aust ja hiilgusest rääkides jäetakse kõige olulisem esinemiskoht ikka viimaseks. Ja see, et del Naja (mul nimede-nägude-häältega selle bändi puhul veidi raskusi) meile lavalt näkku ütles, et meil on õnn või ebaõnn tuuri esimeseks publikuks olla, tegi rõõmsaks. See ilustamata kergelt ennast mahategev suhtumine.

Ja veel, pidin toimetamisnuppu litsuma ja selle revüü lingi lisama. Midagi nii kompetentset ja südamest tulevat / täppiminevat pole ammu lugenud.