anglofiilist melomaan

Posts Tagged ‘bändid’

Mercury muusikaauhind

Posted by veerand &emdash; september 8, 2010

Otsustati eile ära – sai XX oma samanimelise albumi eest. Peaks vist nüüd kõik nominandid üle käima ja vaatama, kas otsus oli õige. Ma oma mätta otsast siis…

(Muide, kõigi nominantide striimitud albumid – no klipikesed – on saada kõik siit artiklist)

Biffy Clyro – ei ole üldse tolle bändi vastu huvi, ei oska kommenteerida. Aga olge rõõmsad, et nad Tallinna esinema tulevad – vähemalt kaasaegsed.

Corinne Bailey Rae – ma ei oska kohe midagi öelda. Piinlik, et ta üldse nomineeriti, mu meelest.

Dizzee Rascal – hmm, mul on ka tunne, et ta on pigem kloun/karikatuur, mitte nagu päris muusik. Kuigi pealiskaudsel kuulamisel on tal paar väga kaasakiskuvat lugu.

Foals – Mu teadmised tost bändist piirduvad enam-vähem kolme looga. Esimene plaat tundus tollal mulle ikka väga igav. Aga kui nüüd viimast kuulata, siis nad on korraliku doosi Mysteri-jet-likku indiepopilisust saanud ja kõlavad väga toredasti! Mul on tunne, et pean Total Life Forever endale sõbraks tegema!

I Am Kloot – Vautsh! Tundub jube-jube põnev laulukirjutamise koha pealt! Tundub, et Elbow on nende piitsutaja/arranžeerija! Aga võib ka olla, et ma võin nende aktsente lõputult kuulata.

Kit Downes Trio – jazzpianist. Ausalt öelda, teda peaks tõsisemalt uurima! Muusikaliste väärtuste poolest polegi nii imelik, et jazz esineb samas kategoorias. Samas on selge, et masside huvi ta tõenäoliselt ei köida. Seda enam on oluline, et ta esineks samas kategoorias indie ja popiga.

Laura Marling – Kui absurdselt andekas see tüdruk on! Andke talle midagi!! Hõrk ja ilus album.

Mumford and Sons – See bänd on osutunud ootamatult vastuokslikuks. Või noh bändiks, mida kas armastatakse või vihatakse. Ma vist mõistan miks. Kasukas on küll läikiv ja kena, aga karva all midagi põnevat vat et polegi. Pealmises kihis on nad tugevad, aga kui hoolega kuulata… Kui järele mõtlema hakata, see bänd paneb ühiskonda vihkama.

Paul Weller – pole õiglane, et ta võistleb. Ta niguniiii on omas kategoorias täiesti. Pole kahtlustki, et pean selle albumi pähe õppima.

Villagers – Ma olen neist absurdselt vaimustatud, aga pole viitsinud veel osta.

Wild Beasts – Kaks aastat pole nad mulle huvi pakkunud, aga võimalik, et see hetk on nüüd saabunud. See on hull kompliment tegelikult.

The XX – okei, jah. Oleksin vist kah neile andnud. Võib-olla. Kui mitte Marlingile, Wellerile või Villagersile või Foalsile või I Am Klootile või Wild Beastsile. Aga jah, The XX on tänapäeva kõla. Võib-olla puhtalt selle pärast. Sest kuidas sa valid?

Advertisements

Posted in briti, muusika, muusika uudised, muusikud | Sildistatud: , , | Leave a Comment »

Positivuse festival Lätis. muljed.

Posted by veerand &emdash; juuli 18, 2010

Üldiselt muljed on head ja õnneks ei jäänud telkides vihma kätte kaa, mis pole just tähtsusetu hüdroloogiline-meteoroloogiline boonus. Kui täpne olla, siis see oli sõna otseses mõttes festival, kaasates ka telkimiskogemuse, mis aga on hoopis omaette teema. Mul pole telkimise vastu iseensest eriti midagi, aga tol festivalil telkimine oli küll põrgu. Ma virisen, sest ma olen vana ja haige ja vajan igal ööl ikka päris mitut tundi und. Kaks-kolm tundi on üldiselt vähevõitu. Üllatuseks puudus esimesel ööl igasugune helireostuse ajapiir – ametlik tümps läks kella 6ni hommikul ja siis jätkus mõne tunni pärast soundcheckide näol nii kella 9 paiku. Sinna juurde mitteametlik tümps telklas, kus ühestki reeglist eriti ei hoolitud ja korraldajad eriti vaeva ei näinud reeglite kehtestamisega. Aga esimeses nooruses noortele oli see kindlasti taevalik vabadus.

Aga plussid siis. Asukoht. Paremat ei oska tahta. Ilus festivaliala ranna ääres. Ja üldse oli see üks ilus festival. Puht visuaal-esteetiliselt. Ja ilm kah muinasjutuline. Merevesi öösel ja hommikul vara juba äärmiselt soe. Liivaluited, värske männilõhn. Esmaklassiline kohv, hea kohalik õlu, normaalne toiduvalik, võrkkiiged, igasugused tegevused ja loteriid, kunstilisi ettevõtmisi. Lätlased on lahedad pidutsejad, ei häbene ennast ja on üleüldiselt väga toredad. Mulle väga meeldis, et see toimus Eestist väljas, aitas pingevabadusele kaasa, lisas eksootilisust. Aga samas oli raske end esinejate moositamisest hoolida lasta.

Esinejatevalik oli päris huvitav. Suur osatähtsus Eesti-Läti-Leedu bändidel, mis oli täitsa lahe ja hariv. Ja pean ütlema, et nähtud balti riikide bändidest jäid rohkem positiivselt kõrva just Läti bändid (Lie Lie Sister näiteks ja Goran Gora kaa). Ja siis lisaks peamiselt briti saarte bändid. Enamasti kummalised bändid sealt, aga ju korraldajatel oli idee, et need läheks publikule peale ja Läti maitset ma tõesti ei tea nii et ei vaidle. Ja teisalt nii mõnegi briti bändiga oli ausaltöelda “pärle sigade ette” tunne. Ja miks nood bändid seal esinesid tekitas taas imestust. Aga. Igatahes ma olen väga rõõmus, et nad seal esinesid ja ehk tasahilju kasvab teadlikkus.

Ootamatu oli kohata seal Happy Mondaysi. Kah omaette legendid. Aga kahtlustan, et see läks päriselt korda vast käputäiele. Ja kuidas Stornoway sinna esinema sattus ma ei suuda ära imestada – minu meelest festivali parim bänd (ja kahjuks ilmselgelt ja konkurentsitult). Ja eks ka see, et Muse seal esines, eks see väike ime ole.

Väga tore, et selline butiikfestival Baltiriikes eksisteerib. Tähendab, et häid esinejaid on teoreetiliselt võimalik esinema saada, aga jah kahjuks üleüldine muusikamaitse on selline imelik siinkantes. Kuigi ma ikkagi arvan, et asi on ka aeglases ja laisas meedias – kui rahvas festivalil hea esineja otsa satub, eks ikka meeldib ja mõni hakkab edaspidi neid bände ja sarnast muusikat kuulama ka.

Aga ma tunnen, et muusikapatareid on mõneks ajaks jälle laetud ja inspiratsioon ammutatud.

Järeldused ja revelatsioonid. Stornoway osutus äärmiselt heaks live-bändiks ja ka nende lood tunduvad nüüd väga tugevad. Palju parem kui Mumford & sons. Oleks pidanud ennem Jools Hollandit paremini jälgima – nüüd sain aru, et talle päriselt meeldib see bänd. Matt Bellamy ei ole mulle enam vastumeelne – ta lihtsalt on selline, pole midagi parata.

Posted in muusika, muusika uudised | Sildistatud: , , , , | Leave a Comment »

Jonquil, Left With Pictures ja Gossamer Albatross

Posted by veerand &emdash; august 5, 2008

Natuke hambad ristis pongestamise tunne on, sest on teatud tahtmine kõike nähtut dokumenteerida. Aga kui te mu märkmikku näeksite, vangutaksite ka pead nagu mina. Täna on raske südamega puhkepäev, et homseks mitte-muusikaga seonduvaks reaalsuseks värske ja terve olla. Aga õhtuks on plaanis muusikaga seonduv reaalsus, oo jaa. Eilsest muusikaelamusest nüüd.

Kontserdipaigaks Ida-Londoni MacBeth. Esinejateks Gossamer Albatross, Left With Pictures ja Jonquil. Võibla ainult viimane nimi ütleb teile midagi, võibla mitte. Mulle oli nimi vähemalt tuttav. Armas intelligentsem (folgilikum) indi muusika. Head/normaalsed esitused kõigilt, aga tõsiselt positiivse ja sügava mulje jättis Left With Pictures, eriti oma esimese ja viimase looga, mille tarbeks nad lavalt alla rahva sekka hüppasid ja nood lood täiesti akustiliselt silmavalgete välkudes esitasid.

Esimese loo salvestasin (mingit valgustust polnud, seega pime pilt, vabandused), viimast püüdsin suu lahti silmade-kõrvadega aju kõvakettale salvestada (aga väga vist ei õnnestunud). Ja viimane lugu oli veelgi muuljetavaldavam kui esimene. Mitte-akustiliselt on nende lood tsipa teise vungiga, rohkem heatuju-bandelikumad.

Jonquil oli põhimõtteliselt peaesineja. Tunnen, et ei olnud piisavalt ette valmistatud, et nende esinemist täielikult hinnata (tund aega enne kontserti albumi ühe korra läbi kuulamine pole kõige adekvaatsem lähenemine. aga. parem kui mitte midagi). Praeguse seisuga eelistan nende muusikat salvestatult kuulata. Olen veendunud, et on paljusid, kes minuga ei nõustuks. Aga siin blogis nad sõna ei saa. Maitseks, palun:

Jonquil – Babe, so now why no

Posted in briti, muusika, muusikud | Sildistatud: , , , , , , , | Leave a Comment »

Kontsert-reis 4/4

Posted by veerand &emdash; mai 22, 2008

Neljandaks muusikaelamuseks jõudsin Londiniumisse. Kuna ööbimiskoht oli Notting Hillis (see tõesti on enamasti üsna posh kant, kuid mitte lootuseltult, ja odavat hostelli leidub seal ka) läksime mõne minuti kaugusele (jalgsi) elava muusika järele. Ma räägin “me”, aga peaksin välja tooma, et reisisin üksi, kontsertidel käisin kaaslastega. Väga relevantne informatsioon, eksole. Ja sattusime Notting Hill Arts Club‘i laupäeva pärastlõunasele tasuta üritusele. Ukse kõrval on tilluke kollasest metallist silt, muidu ei viita kohale mitte paganamase miski! Üksi ma seda kohta üles poleks leidnud. Kui aadressi oleks teadnud, oleks võibla uksel seisvalt turvamehelt küsinud. Tembeldati käed ära, trepist alla keldrisse ja oledki kohal. Ja jook pole ka hirmkallis.

Laupäeviti on neil selline üritus nagu Rota

Rough Trade Shops’ RoTa afternoons have been running like clockwork for 7 years now, every Saturday afternoon 4pm – 8pm. It’s ALWAYS free entry. Originally started to replace the legendary Rough Trade instore performances, every week sees 3 or 4 live bands and DJs. Often there is a label showcase but sometimes not. The policy covers basically anything that is (or would be) on sale in the Rough Trade shops, taking in leftfield/alternative genres ranging from post-rock, electronica and alt-folk to fuzzy rock’n’roll and indie-pop, with all the stranger stuff in between.

Oh kurat, pidin ma nende speissi vaatama, see laupäev on Let’s Wrestle, üks mu pisikesi lemmikuid. Pagan.

Igastahes tookord nägin kahte bändi. Nimedega on nüüd raskusi. Esimene neist meeldis mulle küll, raske öelda, kellega neid võrrelda. Lahjem Elbow? Väga ähmaselt sinnakanti. Teine bänd ei meeldinud väga, ei hakka maha tegema.

Aga point on selles, et ma mõtlesin, et miks selle koha nimi nii kahtlaselt tuttav tundub. Mari arvas, et Libertines on seal esinenud, sest miks muidu peaks mulle miski siin ilmas tuttav tunduma? Hirmus, kuidas see inimene mind tunneb! 😛 Mina veel ei uskunud, aga täna vaatasin, et vähemasti Barat on seal dj’nud küll. Death Disco.

Ja sellega saigi kontsert-reis ühele poole. Väga värskendav oli.

Posted in briti, muusika, muusikud | Sildistatud: , , , , , , | Leave a Comment »