anglofiilist melomaan

Favored Nations – Regular Pussy

Posted by veerand &emdash; august 20, 2014

Kuulan ja vaatan, nutan ja naeran. Hoiatus: teatud indiviididele võib tekitada vaimseid kahjustusi! See video on kahtlemata kassi-inimestele, aga just nemad võivad kõige rohkem viga saada. Nii et ma ei tea…

Favored Nationsi soundcloud.

Posted in muusika | Sildistatud: , , , , | Leave a Comment »

The Cribsi uudis

Posted by veerand &emdash; august 18, 2014

The Cribsilt on kohutavalt põnev uudis – vahetab plaadifirmat – kolib peale kümmet aastat ja viit albumit indiefirma Witchita pealt suurfirma Sony REDile. Peaks ütlema, et neil on väga eklektiline valik artiste kirjas. Huvitaval kombel näiteks ka Andrew Bird, Kasabian, Odd Future, Passion Pit ja Alanis Morissette.

Votsiis. Ei suuda ära oodata. Kuuenda albumi salvestamine hakkab pihta juba oktoobris. Et võibolla siis isegi jõuan. Aga jah, olen väga põnevil, sest tõesti pole väga tavapärane, et peale viit albumit mõni bänd indiest suurde läheb.

Uudise allikad – üks, kaks, kolm.

Posted in briti, muusika uudised | Leave a Comment »

St. Vincenti kitarrinipid

Posted by veerand &emdash; august 18, 2014

Posted in muusika, muusikud | Sildistatud: , | Leave a Comment »

St. Vincent – Digital Witness

Posted by veerand &emdash; august 12, 2014

Mulle hakkas see laul meeldima.

Ametlik video

Teleesitus

Posted in muusika, muusikud | Sildistatud: , | Leave a Comment »

Kas ma Haimi mainisin?

Posted by veerand &emdash; juuli 12, 2014

Vaatasin oma miljon Glasto ülekannet ära (neid saab siiani vaadata, vahel vaatan mõne juurde). Ja et siis mulle täitsa väga meeldib Haim.

Kellele Warpaint liiga esoteeriline tundub, sellele tuleks kasuks Haimiga tutvuda. Muidu ma neid bände ühte lausesse naljalt kokku ei paneks. Veel ütleksin (vt ülal videot), et Danielle Haim on üks korralikumaid kitarriste, kes viimase aja popp/rokk gruppidest kõrva jäänud. Ta muide tuuritanud nii Jenny Lewise kui Julian Casablancase gruppidega.

ja tüdrukud olid korralikult ette valmistunud kohtumiseks Nardwuariga (plusspunktid minult igatahes!)

Posted in huumor, muusika, muusikud | Sildistatud: | Leave a Comment »

järjekordne tugitooliglasto (2014)

Posted by veerand &emdash; juuni 30, 2014

BBC on see aasta 111 esinemist ja saadet Glastonbury festivalist oma pleierisse üles pannud. Ja nii olen enneolematul kogusel glasto ülekannet ära vaadanud. Hirmus kohe. Eelmisel aastal kuulasin vist pigem raadiost. Ja kavatsen edasi lasta.

Praeguse seisuga olen ära vaadanud Lily Alleni esinemise, mis oli ok (ta meeldib mulle isiksusena ja tal on mõned ideaalsed popplaulud), vaatasin Lana Del Rey’d (uhh, kas tal ongi ainult masendav repertuaar? muusikaliselt tegelikult talutav isegi), Dolly Partonit (vau, tõsine vanakooli šõubisinise distsipliin, aga peab ütlema, et ta uus singel on täiesti korralik), Blondiet ei viitsinud vaadata, oli kuidagi nadi, Disclosure’i kogu setti ka ei viitsinud (kerisin kogu aeg edasi, aga viimane lugu Sam Smithiga on siiski TUNE ja oli ka lives), Ellie Goulding (oli suht igav, kuni kerisin hittideni, tal ka mõned tõsised popplood), Black Keysist nägin juppe, mis jätsid siiski hea mulje, Pixiest vaatasin uuesti (jälle oli hea), Paolo Nutini (oli ok/hea, sitaks hea hääl kutil).

Kohe saab vaadatud Jack White’i sett. Siiani rokib korralikult.

Ja nii palju on veel vaadata!

Posted in briti, muusika, muusikud | Sildistatud: , , | Leave a Comment »

Warpaint intervjuu Emily ja Jennyga

Posted by veerand &emdash; juuni 22, 2014

Ma endiselt väga naudin neid, aja möödudes aina rohkemgi.

Ja see haruldaselt otsekohene intervjuu bändi taustast ja algusest ja kirjutusprotsessist on väga mõnus.

esimene osa

teine osa

Ja üks mõnus Disco/Very raadios esinemisest

 

Posted in muusika, muusikud | Sildistatud: , , , | Leave a Comment »

Warpaint – Disco/Very – Keep it Healthy

Posted by veerand &emdash; juuni 15, 2014

Väga tähtis video suveks.

Naudi.

Korda.

Posted in muusika, muusikud | Sildistatud: , , , | 1 Comment »

Field Day 2014

Posted by veerand &emdash; juuni 12, 2014

Kui ma 2008amal aastal tol festivalil käisin, oli tuu veel üits pisikesema-mõõtu festival Londoni linnas (otsi, olen siin blogis sellest juba kirjutanud). Aga tubli, väga tubli. Sest ajast peale on tost saanud kahepäevane üritus, pindala kasvanud ja rahvamassid mitme-mitme-mitmekordistunud.

IMG_1206

Kui nüüd aus olla, siis ma natuke nutan Homefires ja Village Mentality lavade kaotuse üle. No kui täpsemalt väljendada, siis selliste artistide puudumise üle tänavuselt festivalilt. Ma ju nägin Efterklangi ja Fionn Reganit pisikesel Homefires laval ja need on kahtlemata ühed parimad mälestused festivalidelt. Aga no mis teha. See-eest on festival nüüd suurem, kui varem ja kui selle tulemuseks on Pixies peaesinejana, siis tõesti poleks viisakas nuriseda.

Pixies Field Dayl.

Täielik selleaastane line-up olemas nende veebilehel. Aga mainiks neid, kellele jõudsin oma kõrva peale visata. Blood Orange. Jagwar Ma. Seun Kuti & Fela’s Egypt 80. Warpaint. Metronomy. Temples. The Horrors. Pixies. Võidukate kontsertesinejatena väljusid minu jaoks: Seun Kuti, Jagwar Ma, Warpaint, The Horrors ja Pixies.

Nende kontserdile läheks iga kell uuesti ja saadaks heatahtlikult teisigi. Dev Hynes kukkus juba teist korda kontsert-õhustikus läbi minu jaoks. Aga seda karmides välistingimustes. Sisekontserdina prooviks uuesti, kuna ta looming on ikka peris hea juba.

Kiidaks ka festivalipassi hinda (varakult ostes vägagi konkurentsivõimeline. loe: nii odavalt ei saa vist ühelegi teisele välisfestivalile), asukohta, juurdepääsetavust, õhustikku, korraldust, toitu, jooki (kui leiad õige koha, kus müüakse päris õlu, mitte solki, mil nimeks Red Stripe), varast lõpukellaaega (kuna toimub Londonis, siis kella 23-st öörahu). Hoiatus: rahvast on paksult, on viimastel aastatel täiesti välja müünud end. See, kes rahulikku low-key festivali otsib, siis otsigu edasi. Ja mul on tunne, et alaealisi reeglina sinna ei lasta. Ainult 1 lastekäru jäi ka kogu festivali peale silma, ehk siis ainuke alla-18aastane isik festivalil.

Posted in briti, muusika, muusika uudised, muusikud | Sildistatud: , , , , , , , , , | Leave a Comment »

Mount Kimbie Tallinnas

Posted by veerand &emdash; mai 1, 2014

Just mainisin ühes vestluses, et ega ma alati muusika kohta midagi öelda ei oskagi. Ma arvan, et alati ei peagi oskama. Sellepärast ma ei kirjutagi selle kontserdi kohta arvustust. Aga nii palju võin öelda, et see oli nii hea, et ma ei mäletagi Tallinnas nii head kontserti. (Peaks hakkama ikkagi jälle kontsertide üle arvet pidama. Tea, kas katab ühe seina pinna ära? Või kirja panna ainult head kontserdid?)

Läksin kontserdile MK fännina, olemata siiski nende ekspert. Nüüd, kontserdi järelmõjuna olen neid uurinud. Peaaegu olen fänn+ekspert. Ei mäleta, mis ootustega läksin. Hüppasin küll lakke, kui kuulsin, et tulevad, aga ega ma elektroonilise muusika koosluselt erilist kontsertelamust ei oodanud. Aga nad käituvad tõepoolest nagu elektroonilised folkmuusikud ja nende kontsert on hingelt täiesti live esitus.

Õhkkond üllatas tohutult positiivselt. Ei mäleta Tallinnas jällegi nii head kontserdiõhustikku. Minu lähiümbruses elati täiest hingest kaasa, et mu kaaslane pidi lausa märkima: “Ütle veel, et eesti pulblik pole kirglik!” Ei, ega saagi enam vist öelda. Ma kujutan ette, et selle bändi muusika on inimeste südamesisene soundtrack. Mina kuulasin neid mõne aja kompulsiivselt ühistranspordis teatud hallidel aastaaegadel. Jube hästi sobis. Kujutan ette, et sõpradega köögis vastu hommikut kõlavad nad ka hästi. Igatahes jah, tundsin, et see muusika oli väga isiklik inimestele. Ja tantsida sai üle pika aja millegi väga ilusa saatel inimeste keskel, kes ei pea pingutama, et tantsida, kes ei saa mitte-tantsida. Erilised tervitused lühikeste juustega tüdrukule mu ees ja punases maikas poisile mu kõrval.

Link muljetele (ja kui alla rullida, tulevad pildid).

Niisama üks pool nende live setist ühes teises kohas ühel teisel ajal. See oli täiesti teistsugune:

Posted in briti, muusika, muusikud | Sildistatud: , , , | Leave a Comment »