In Your Eyes – Charlotte Day Wilson / BADBADNOTGOOD

Mul on raske uskuda, et ma seda postitust varem ei ole teinud. See laul oli mul obsessiivses rotatsioonis mingi aasta tagasi võibolla? Sattusin uuema esituse peale hiljuti ja sõltuvus tuli tagasi.

Kõik algas sellest esitusest / versioonist ja videost (see on 360kraadine video, seda saab liigutada – tehke seda, jumala eest!):

See aga peaks olema sama sessiooni teine võte (sest 360 kaamera näitaks ära inimesed kaameratega, eksole?) ja minu kõrvadele maitseb see teistmoodi. Energia on hoopis teine (tempo ka?), vbl mõjutab ruumis viibivate inimeste arv heli, esitust, vbl on mikrofonid paigutatud teisiti või kasutatud teisi mikrofone või mixe. Need on ainult mu oletused. Tegelikult tahaks jubedalt teada, mis tegelikult teisiti on. Kui keegi targem tahab pakkuda, tehke oma oletused, palun.

Aga see uuem versioon, mille otsa hiljuti koperdasin on Charlotte’iga, kuid ilma BADBADNOTGOOD’ita.

Ka täitsa meeldib, kuigi on üsna teistsugune.

Charlotte Day Wilsonist tean praegu väga vähe, BADBADNOTGOODist veel vähem. Aga kuulan nad mingi hetk ilmselt kõik läbi.

Stuudioversioon BADBADNOTGOOD’i albumilt IV, mis mulle peale seda esimesena kuuldud versiooni praktiliselt üldse ei meeldinud hakkab ka juba üsna hea tunduma (on tõesti 1970ndate vaibi, nagu üks kommenteerija väitis).

 

Advertisements

Melanie Faye

Otsisin Mac DeMarco kontserdi videosid YT-st ja leidsin Melanie Faye, kes soojendas Maci Hollywoodi Palladiumis (kahjuks mitte Riia Palladiumis). Ja siis jäi mu ajju kinni see Heavy Mellow’ga tehtud lugu:

Ilmselgelt on tegu noore muusikuga, kellelt ei saa tähelepanu pöörata (ja hoian kõrvu lahti ning üritan mitte tema debüüti maha magada – peaks peagi juhtuma). Hilisem guugeldamine ütles, et tal hoiavad tõenäoliselt silma peal ka teised (näiteks SZA). Ma kasvasin küll R&B peal üles, kuid viimasel ajal olen seda nii vähe kuulanud / ei ole leidnud eriti inspireerivaid muusikuid, kes minu maitse järgi R&B’d edasi on liigutanud, aga Melanie Fayed kuuldes ajas alateadvus kõrvad kikki ja nüüd on ülateadvus ka mestis. Tema mängimisest kostab vaieldamatult, et ka tema kasvas R&B peal üles.

Melanie räägib kitarrimängimisest ja uuest Fenderi Player Series Stratocasterist

Melanie räägib numbrisüsteemist

Loodan, et see on inspiratsiooniks noortele ja vanadele algajatele kitarristidele. Kahjuks viib ainult harjutamine edasi. Mitte keegi ei sünni instrumenti mängida osates. Isegi mitte Melanie Faye.

Lisainspiratsiooni ja informatsiooni naistele ja tüdrukutele: kas teadsite, et on olemas selline ajakiri nagu She Shreds? Mina ei teadnud. Aga tänu nende intervjuule Melaniega nüüd tean.

Mac DeMarco

Nädal on möödunud ajast, mil nägin teda Riias, Pallaadiumis. Heh, huvitav. Nädal on suht sobiv mõõtühik obsessiivse kuulamise märkimiseks. Ja selle nädala jooksul olen üritanud oma sõpradele kirjeldada Maci olemust ja muusikat (neile, kes temast üldse ei tea) ja konkreetselt kontserti (neile, kes teavad) ja olen vaeva näinud mõlemal juhul. Jah, ta on selline, aga mitte nii. Jah see kontsert oli selline, aga mitte selles mõttes. Ja tunnen, et mõlema kategooria kirjeldustes olen talle liiga teinud, võimetu asja õigesti edasi andma. See iseenesest peaks juba olema paljutõotav, et ta lihtsale kirjeldusele-kategoriseerimisele ei allu. Eks ole? Minu meelest küll.

Ühe äärmiselt muusikateadliku sõbraga oleme ühel meelel, et Mac on midagi erinevat ja haruldast tänapäeva muusikas. Tal on oma hääl ja oma suhtumine. See kõlab hädise ja hägusa selgitusena, see nagu ei ütleks eriti midagi, aga… Võibolla oleksin pidanud sõpradele selle New York Timesi artikli linkima.

Kui õigesti mäletan, siis Mac leidis oma soundi peale seda, kui oli üritanud kiiremat muusikat (punki?) mängida, aga ei tulnud eriti välja, siis aeglustas ja sealt hakkas midagi kooruma. Vahel tuleb aktsepteerida, et see, mida tahad, ei ole sinu teema – mingi selline mõte oli kuskil. Kui ma üritan tema muusikat kirjeldada, siis see on meloodiline kaasaegne easy listening? No on, aga ei ole. Ja kontsert on pigem rokk-kontsert? Aga kuidas see võimalik on? Ei tea. Mac on ise artikuleeritud intelligentne muusik, aga samas nagu siiralt sõbralik uimane/energiline bro? Vist?

Parim, mida teha saan, on mitte enam midagi öelda, vaid juhatada teid Maci muusika juurde, sealt edasi vaatate ise.

Aga see on hea näide sellest kuivõrd erinev on Mac salvestusel

ja kontserdil

Ja konkreetselt Riia kontserdil (väike viibe video lõpus eestlastele)