Silt: laul

Stuck inside of Mobile with the Memphis blues again

Mul on väga auklik Dylani-haridus. Jõudsin ta kahe parima albumini – no pole veel õieti jõudnudki – täna. Või siis noh homme. Kaks parimat on muidugi Blonde on Blonde ja ta Freewheeling. Novot. Oh ma olen oma elus mitu korda veidrate pilkude osaliseks saanud, et ei tea muidu tuntud lugusid. Kaks korda Dylani pärast. Kui ma ei teadnud Death of Hattie Carrollit ja kui ma ei teadnud Visions of Johannat. No mis sa teed, Eestis ei hari sind keegi! Tuleb ennast ise õpetada. Ja siis naerdakse mu üle kui ma iga laulu peale ütlen “kes seda laulab? mis loo nimi on?”.

Sõnad.

Mulle läheb praegu peale Chan Marshalli versioon.

Ja pealegi uutuubis naljalt Bobi originaali ei leia. On see filmi algus, aga mäh.

at least acknowledge my impeccable taste in music

Ostsin täna millegipärast ajalehe. Jah, ma olen tõesti hämmingus selle üle. Sest mul on posu, kuhi, lade lugemata kirjavara – tasuta ajalehti, raamatuid, mis alles ostsin odavmüügist (pst, ärme sellest räägi. veel mitte, aga need on muusikateemalised, nii et kunagi võibla neist veel kirjutan). Täna siis otsin The Independenti. Plaan on kõik suuremad (ja miks ka mitte väiksemad) ajalehed-ajakirjad kunagi põhjalikumalt läbi sirvida. Lehe põhiosa nagu päevaleht ikka, aga vahel 16leheline meedia lisa. Seal juttu mixteibi nostalgiast, mida mina eriti ei jaga, kuigi tegin neid hiliste üheksakümnendateni välja. Aga tegin neid vajadusest, mitte armastusest, nii et andke mulle digi-ajastu iga kell. Aga leidsin artiklist igatahes jube armsa tsitaadi, mida plaasterdaks kuhu vaid saaks. Ma konteksti ei viitsi selgitada, aga kui keeruline seda välja mõelda ikka on? Igatahes, tsiteerin:

“I love you. Please love me. And if you can’t, at least acknowledge my impeccable taste in music.”

Muusikafriikide globaalne/geniaalne deviis. 😀

Kontserdiuudiseid praegu pole. Olen küll ühe augustis toimuva ühepäevase festivali pääsme omanik (kes ära arvab millise, saab endale! nali! ei anna ma midagi!) aga sinna on veel niiii palju aega.

Kuulasin ükspäev bussis pleierit ja sattusin selle loo otsa:

Robots in Disguise – “La nuit”

Hää, eksju? Tahan nüüd nende kontserdile minna.

Feist’i “Secret Heart”

Sest see lugu rokib sajal erineval moel elus esituses, aga mitte albumi stuudioversioonina.

Europe 2 TV & Sequence SDP presentent: Feist-Trabendo Session.

Featuring: Leslie Feist, Julian Brown, Jesse Baird & Bryden Baird.

Live performance recorded December 16, 2005 in Paris, France.

“Secret Heart” by Traditional/Leslie Feist, from the album “Let It Die” by Feist (Arts & Crafts, Polydor, 2004; Cherry Tree/Interscope, 2005)

Secret Heart, performed by Feist on Last Call, 4-APRIL-2006

Live at Gibson Amphitheater | Los Angeles
March 2006

Rehearsal Hall  From 2005

Ja vaade põrandalt publiku hulgast. Nagu oleks kontserdil kohe.

Ja tänu sellele loole ja elusesitusele sai Feist täna endale veel ühe fänni juurde.

Aga lugu tundub vist olevat tema oma?