vanem muusika

Kohtusin nädalavahetusel oma CD kollektsiooniga (me ei ela koos). Näppu jäid peamiselt ise põletatud plaadid. See on naljakas tunne, kui paned plaadi peale, kuulad muusikat, mida kunagi kogu aeg ketrasid, ja kummalisel kombel kõlab mõni lugu sama värskelt kui kunagi. Mõne looga laulad kaasa ja imestad, et tead igat sõna.

Nagu näiteks see laul aastast 2000. Wyclef Jean ft. The Rock, Melky & Sedek

Ja neid sõnu on palju.

Advertisements

Favored Nations – Regular Pussy

Kuulan ja vaatan, nutan ja naeran. Hoiatus: teatud indiviididele võib tekitada vaimseid kahjustusi! See video on kahtlemata kassi-inimestele, aga just nemad võivad kõige rohkem viga saada. Nii et ma ei tea…

Favored Nationsi soundcloud.

Positivus 2013 (lisa)

Oi, kaks bändi jäid kajastusest välja. Ja juhtumisi olid need just parima ja meeldejäävama esinemise teinud bändid. Aju on kummaline asi.

Milk (RU). Kamp tattninasid, kes ei lasknud end segada pisiasjadest, et nende nimed pole passis Noel ega Liam Gallagner. No väga noored. Aga väga lahe esinemine oli. No väga noored. Võimalik, et trummar käib veel algkoolis. Aga väga toredad. Saite aru?

Odd Hugo (EST). Panin nende esinemise ajal kriitilise näo pähe ja peale esinemist hakkasin kohe nende kallal ilkuma, aga fakt on, et kui mul oleks plaadifirma, võtaksin nad kohe omale kirja, paneks viieks aastaks luku taha, annaks piitsa ja präänikut, ning siis päästaks maailma valla.

Positivus 2013 (1. päev)

Võtaks siis 2013. aasta positivuse kokku. Ma olen vist varemgi öelnud, et ei lähe enam, aga sel aastal mõtlen seda jälle tõsiselt. Sel aastal oli vist esinejate poolest parim, nii et festivali pihta pole üldse ses suhtes kriitikat visata ja teil soovitan igatahes minna, aga tõsiselt, ma olen vist *nüüd* liiga vana ja laisk festivalideks.

Aga meeneskelem kronoloogiliselt.

Twenty One Pilots (US). Ameerika tiinekapopp. Rokkisid ja ronisid ja saltotasid küll südamest. Viiteks viisakas video:

Palma Violets (UK). Random postpunk fun. Ma polegi ühtki nende ametlkku lindistust ega videot näinud/kuulnud. Oli kohe kinnisidee, et nad on random mõnus live fun. Ja olidki. Nagu näiteks Glastol:

Uuu, aga… Nardwuar vs. Palma Violets.

Elephants from Neptune (EST). Tänapäeval on Eestis elevante rohkem kui üks. Ja kui ma õigeste mäletan, olid nad lives täitsaväga mõnusad. Viiteks viisakas video:

Vana hea Crystal Castles. Mhmh!

Noah and the Whale (UK). Nende parim lugu oli üllatus – Daft Punk’i “Digital Love” – niiiii hea (kui vokaalist ei räägi)

Olümpiamuusika – David Holmes – I Heard Wonders

Võibolla märkasite, aga avatseremoonial kõlas peris palju korralikku muusikat. Suurim üllatus minu jaoks Arctic Monkeysile sellise maailmalava andmine. Ootamatu. Mina poleks selle peale tulnud, kuigi nad on üks mu lemmikuid. Huvitav, mis see loogika seal oli – nende edulugu, uue meedia sümbol, uue muusikatööstuse kehastus? Või lihtsalt meeldis Dannyle ja korraldajatele “I Bet You Look Good On the Dance Floor”? Mõistan. Mulle kaa.

Aga selle olümpia muusikapala on minu jaoks hoopiski “I Heard Wonders” – David Holmesi toodangust.