ja turundusauhind läheb…

Palun andke keegi Jack White’i firmale The Third Man turundusauhind!

See tuletab mulle meelde, et plaadipoe päev läheneb. Kas tõesti peab selleks Helsingisse sõitma?

Mul on siiralt kahju, et Eestis ei ole sellist müügi/kontserdi/ajaveetmiskohta nagu näiteks Rough Trade Londonis. Vinüülide ja siidiide ostmine on alati olnud teisejärguline (või võimatu) kergete taskute ja sagedase kolimise tõttu. Külma ja tuulevari, kohviku ja meeldiva muusika ja inimestega aga esmane. Koht, kus sirvida muusikaraamatuid, -ajakirju, fanzine, kuulutusi, postreid ja vaadata regulaarselt vabas õhkkonnas tasuta esinemisi, piidelda kuulsaid muusikuid ja nendega soodsa tuule korral ka paar sõna vahetada, veidraid instrumente näha, naeratusi vahetada, niisama fantaseerida. Inimestel on kogunemiskohta vaja!

Record Store Day Vimeo kanal. Ozzy on tänavu saadikuks.

 

Jack, Laura ja Jackson

Mõni aeg tagasi oli juttu, et Jack White ja Laura Marling plaanivad koos midagi teha. Kui ma õigesti aru sain toimus kiire sess, mille tulemiks peaks olema singel. Kui nii, siis kasutas Laura ju vaid Jacki stuudiot, aga mida mina tean? Igatahes kahest salvestatud loost ei detekteeri Jacki kohalolu, kuid minu arvamist mööda on raske Marlingile midagi edukalt lisada. Seega kui Jack midagi tegi, tegi ta hästi, et enda mõju linti ei jäänud.

Ma ei mäleta, et oleksin Marlingi esituses eriti kavereid kuulnud (peale “Brain damage’i”), aga NME lehelt saab kuulda kaht lugu, mõlemad kaverid. siiiiiiit.

“Blues Run the Game” on nii muljetavaldav igatahes ka Laura esituses, et otsisin selle peale originaali välja. Marling kõlab üsnagi Madeleine Peyroux moodi (või siis Liz Greeni). Samas on see ikka tema enda hääl, selles loos ta kõlabki orgaaniliselt nii.

Ja see omakorda avaldab muljet ja otsin välja Jackson C Franki. Südanlõhestav elulugu, imelised laulud. Ja meenutab piisavalt vähe Nick Drake’i, kelle vastu (tema muusika vastu, ma ei räägi inimesest) mul seletamatul põhjusel kerge allergia on.

Vähem vaimustuses olen “Needle and the Damage Done” valimisega. Imelik kuulda Laurat neid sõnu laulmas. Ja mitmekordsel kuulamisel ei vaimusta ka muusikaline esitus eriti. Sellegipoolest tore, et Laura ja Jack muusikaliselt kokku said.

Aga veel Jackson C Franki.

planeedinali

Ma vaatasin seda videot

ja ammutasin natuke jõudu. Ja mõtlesin kahte asja:

1. “Ohh, Jack” ja naeratasin endamisi, “mis planeedilt sa küll tulid?” Meie peres oli see viimane fraas meelitus/armastusväljend. Kummalisel kombel on mult seda nüüd hiljuti siin küsitud. Nii et ma tundsin end hinnatuna ja hoolituna nagu kodus. Aga kui aus olla, ma ei pea Jacki absoluutselt imelikuks, ma lihtsalt jumaldan, et ta päriselt teeb selliseid asju nagu ta teeb, mõtleb nagu ta mõtleb. See annab minusugustele tobudele lootust.
2. Ma vist teen end lolliks kui teda kohtan. Ma ei tea miks, aga mul on tunne, et ma kohtan teda. Ma ausaltöelda väga ei imestaks kui see juhtub paari järgmise kuu jooksul.

Ilmselt hetke kuumim plaadifirma.