anglofiilist melomaan

Jack, Laura ja Jackson

Posted by veerand &emdash; november 11, 2010

Mõni aeg tagasi oli juttu, et Jack White ja Laura Marling plaanivad koos midagi teha. Kui ma õigesti aru sain toimus kiire sess, mille tulemiks peaks olema singel. Kui nii, siis kasutas Laura ju vaid Jacki stuudiot, aga mida mina tean? Igatahes kahest salvestatud loost ei detekteeri Jacki kohalolu, kuid minu arvamist mööda on raske Marlingile midagi edukalt lisada. Seega kui Jack midagi tegi, tegi ta hästi, et enda mõju linti ei jäänud.

Ma ei mäleta, et oleksin Marlingi esituses eriti kavereid kuulnud (peale “Brain damage’i”), aga NME lehelt saab kuulda kaht lugu, mõlemad kaverid. siiiiiiit.

“Blues Run the Game” on nii muljetavaldav igatahes ka Laura esituses, et otsisin selle peale originaali välja. Marling kõlab üsnagi Madeleine Peyroux moodi (või siis Liz Greeni). Samas on see ikka tema enda hääl, selles loos ta kõlabki orgaaniliselt nii.

Ja see omakorda avaldab muljet ja otsin välja Jackson C Franki. Südanlõhestav elulugu, imelised laulud. Ja meenutab piisavalt vähe Nick Drake’i, kelle vastu (tema muusika vastu, ma ei räägi inimesest) mul seletamatul põhjusel kerge allergia on.

Vähem vaimustuses olen “Needle and the Damage Done” valimisega. Imelik kuulda Laurat neid sõnu laulmas. Ja mitmekordsel kuulamisel ei vaimusta ka muusikaline esitus eriti. Sellegipoolest tore, et Laura ja Jack muusikaliselt kokku said.

Aga veel Jackson C Franki.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: