Saturday, Monday – The Ocean (feat. Julia Spada)

Tunnistan üles. Mulle meeldib see lugu. Video mitte niiväga. Aga värvid on ilusad. Head laupäeva, ka!

Advertisements

Favored Nations – Regular Pussy

Kuulan ja vaatan, nutan ja naeran. Hoiatus: teatud indiviididele võib tekitada vaimseid kahjustusi! See video on kahtlemata kassi-inimestele, aga just nemad võivad kõige rohkem viga saada. Nii et ma ei tea…

Favored Nationsi soundcloud.

film: Exit Through The Gift Shop

Vaatasin hiljuti seda filmi, oli vist nädal tagasi ja siis tuli mõni päev hiljem ETV2-st üks teine film tänavakunstist. Kummaline kokkusattumus, sel teemal ma filme varem näinud pole. Aga need kaks poleks saanud enam erinevamad olla, kuigi mõned tänavakunstnikud olid neis filmides samad. ETV2’s oli vist see – Street art: the Ephemeral Rebellion, saksa film. Oli selline mellow ja jättis rahuliku mulje, ei ärritanud kuskilt otsast, s.t. ma ei mäle sest filmist enam eriti.

Aga Exit Through the Gift Shop… oli päris hea. Ja ärritas kohutavalt. Ajas naerma, oli huvitav ja mind isiklikult hirmutas. Mul hakkas paranoia tulema, et olen väga filmi peategelase, filmitegija Thierry Guetta moodi. Ja kes nii väga tema moodi olla tahaks või seda tunnistama kipuks? Hull, obsessiivne, kartmatu, kaheldava andega, valimatu dokumenteerimisvajadusega. No vähemalt oma obsessiivse fotograafiaperioodi tundsin tema filmimisvajaduses küll ära. Võibla läbivad selle kõik fotograafid? Huvitav oleks teada. Aga aastaid nägin elu läbi kaamera läätse isegi siis, kui see erandkorras mul füüsiliselt kaasas ei olnud. Kõige kurnavam oligi konstantselt sellele mõtlemine. Millise pildi oleks saanud. Fantaseerisin prilliraamisisse käivast kaamerast ja mis hetkel peaks siis päästikule vajutama, et shutter lagi sisse arvutada. Aga Thierry stiil paistab tunduvalt robustsem. Ta lihtsalt paneb vidoekaamera käima, ei mingit jantimist. Võibla see reedabki, et kõik pole võib-olla…

Ma ei taha midagi reeta ja ei saa sisu seetõttu täpsemalt arutada, aga mu meelest haruldaselt intelligentne ja küsimusi tekitav film. Ütleb nii mõndagi tänapäeva ühiskonna kohta. Mis on kunst ja kes on kunstnik? Tuleb välja, et tänapäeval on neile küsimustele äärmiselt raske vastata. Kellele kuulub kunst ja kus on kunsti koht? Kaa väga head küsimused. Kui sa oled kuulus, kas see tähenda, et oled kunst?

Banksy tsitaat filmi lõpust ütleb vast kõige rohkem:

I used to encourage everyone I knew to make art; I don’t do that so much anymore.

piisavalt hämar, et Humbugi kuulata

Uskumatu, et Arctic Monkeys on juba seitse aastat koos olnud. Uskumatu, et juba kolm albumit on väljas. Ja veel lugusid lisaks / EPsid. Bänd, mis mind juba kolm korda on üllatanud. Iga albumiga. Ma viimast albumit lihtsalt ei viitsinud kuulata, tükk aega võttis, kuni vaevusin. Ma ei tea, polnud tuju. Kui hakkasin kuulama, siis muutusin rahutuks. Polnud ühtki haaravat lugu. Ja kui kogu aeg next nuppu vajutasin, sain aru, et pole õige aeg kuulata. Ja tuju ei tulnud ega tulnud. Ühel õhtul sattusin bussis kuulama. Ma teadsin küll, et pidi täitsa hea album olema, selline teistsugune ja sünge – no oligi, aga ikka üllatusin, sest ta oli nii hea. Kõlab ikka nagu Arctic Monkeys, aga täiesti teistmoodi kui eelneval albumil. Naljakas seis on praegu tolle albumiga. Intellektuaalselt tunnistan, et see on väga hea album, aga emotsionaalset kiindumust otseselt ei ole. “väga hea, aga mitte mulle” – see on tegelikult üsna sage kategooria mul.

Cornerstone ja Crying Lightning ongi hetkel lemmikumad (ja vähemal määral Dance Little Liar). Cornerstone kõlab peaaegu nagu singel. Kuigi see album on rohkem album album kui singlite album.

Humbugi fotod. Ma pole ammu midagi nii nauditavat näinud. Ilusad huvitavad pildid, hingega.

Ja hello(!) Alison Mossharti lisavokaalid Fire and Thudil?!!! Tegelikult see lugu jäi mulle kõige esimesena kõrva, sest see sobiks päris hästi Northern Stari kitarripsühhedeelia kogumikele. Tolle pisikese põneva plaadifirma vedaja tundlad tunnetavad nii mõnegi tulevikusaundi ära!  Või  pigem sedapidi, et mida  kuulajad kuulama tahavad hakata.  Ta on nagu maa-alune tuulelipp. Ok, see võrdlus jooksis küll täiesti liiva. Ta on nagu sond, mis… Ta on nagu ultraheli, mis ütleb, mis muusikamaastikule pea sünnib. Sobib?