Mäletate veel gruppi nimega the Vines? Craig Nicholls eksole?
See sissekanne sai tegelikult alguse sellest, et needledrop küsis: “Mis on halvim nähtud elusesitus?” ja keegi mainis Vinese Lettermani saates.
Nii. Ma vaatasin klippi, teades, et Nichollsil on diagnoositud Aspergeri sündroom. Aga. Ma mäletan väga hästi, kuidas see lugu kõlama peaks ja mulle Vines jubedast meeldis (meeldib). Ja sellest kõigest hoolimata on see üks tohutult nauditav esitus. Kohutavalt naljakas. Äärmiselt meeltlahutav. Jah, muusikaliselt küll kohutav, aga äärmiselt nauditav ikkagi. No nii halb, et see on hea.
Ja samas, hakkas piinama mõte, et mis seal siis ikkagi juhtus. Kas Nichollsiga olid asjad tõesti nii halvasti või mis. Ja too artikkel osutus äärmiselt abivalmiks ja põhjalikuks. Ja tundsin end natuke halvasti, et olin toda esinemist nii väga nautinud.
Aga. Siis leidsin järgmise Vinesi elusesituse. Joolsi saates. Ja Joolsi reaktsioon loo lõppedes tegi mu enesetunde palju paremaks. Talle ka meeldis selline esinemine. Väga meeldis.
The Vines elutseb-tegutseb edasi. Tundub, et bänd nii väga enam ei tuuri, 2008 vist küll tuuris, aga laseb edasi ja mul on tunne, et tuleks nende lugudele pilk peale visata.
anglofiilist melomaan 