anglofiilist melomaan

I want you but I don’t need you (Momus)

Posted by veerand &emdash; aprill 24, 2014

Tunnen, et Amanda viis mind seekord väga huvitava muusikalise jäneseuru juurde. Momus väärib kahtlemata põhjalikumat uurimist ja tutvumist.

Selle loo puhul pean ütlema, et eelistan Amanda lähenemist. Kuna minu teada ta stuudios seda lindistanud ei ole, siis on olemas vaid live-versioonid, mis koosnevad vokaalist ja klaverist. Spotify’s on lausa puhas kontsertlindistus – soovitan soojalt. Amanda kaver on lihtsalt nii puhas ja otsekohene, ja laulusõnad pääsevad mõjuma. Ja need laulusõnad on puhas geniaalsus nii mitme tahu pealt et. Noh. Esiteks on need lingvistiliselt minimalistlikud ja naivistlikud (kui eemaldada ees- ja asesõnad, jääb vaid tosinkond erinevat sõna üle), kuid see ei tähenda, et lihtsad. Edu nende sõnade päheõppimisel! Teiseks on need filosoofiliselt ja  psühholoogiliselt väga huvitavad. Kolmandaks, neis on ka lugu. Aeg-ajalt kohtab poppmuusikas kaasaegset poeesiat ja tabavaid killukesi zeitgeistist, aga see on sõnadekirjutamisel lihtsalt teine tase. Just selle pärast, et need on esmapilgul nii muljetavaldavalt lihtsad.

Siin siis Amanda versioon mõjulepääsevate sõnade ja hingestatud esitusega.

Aga ketrasin mõned korrad ka seda originaali ja see taustaks olev You-Only-Live-Twice-lik tunnusmuusikat meenutav meloodia täitsa hakkab külge.

Ja Momus esinemas

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: