anglofiilist melomaan

Dry the River – New Ceremony

Posted by veerand &emdash; märts 10, 2012

Dry the River on konkurentsitult parim bänd, mis eelmise aasta Positivusel nägemata jäi. Võimalik, et ka parim esineja 2011. aasta Positivusel üldse. A noh mis seals ikka.

Viimasel ajal olen Fleet Foxes’e 2008. aasta albumi täiesti sodiks kuulanud – hea töötamisel taustaks panna, harmooniad ei tiku sõnadega tegelemisel segama ja nädal aega järjekindlat kuulamist ei aja isegi hulluks. Vastupidi, mul hakkab tunne tekkima, et too album on tõenäoliselt puhas geniaalsus.

Ma arvan, et võrdlus DtRi ja FFi vahel ei ole täiesti kohatu. Teine on küll baroksem (ma tean, et see on indimuusika kontekstis absurdne sõna, aga siin sellegipoolest tabav), esimene lihtsakoelisemalt vanamoodne, aga mõlemad rõhuvad amerikaanale ja keskmiselt laias mõistes folgile, fantastilistele meloodiatele ja muhedatele harmooniatele. Neid kannatab samal päeval kuulata. Aga DtRi taustaks mängima panna mul pole veel õnnestunud. Ahjaa, ma paneksin DtRi skaalal Villagersi täisbändi versioonide ja FFi vahele. Ja DtR on kahtlemata neist kõige raadiosõbralikum, ma tahan viisakalt öelda, et popilikum.

Hiljuti said DtRi poisid oma loole uhiuue video.

Ja see ei ole isegi nende parim lugu.

Võibolla sellest esitusest saate rohkem aimu, miks ma neid FFiga võrdlen

Aga hetkel minu lemmik DrRi lugu – History Book

See lugu, mul hakkab tunne tekkima, on tõenäoliselt puhas geniaalsus.

Edu, DtR! Ainult edu!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: