anglofiilist melomaan

Islandi Päev Tallinnas 2011

Posted by veerand &emdash; august 29, 2011

Ja kõigest (haa) kaheksapäevase hilinemisega siis Islandi Päevast.

Mina tahaks teada kelle mõte oli islandi muusikud Tallinnasse tuua ja terve päev nende kontserditega täita! Sest see oli üks paganama hea idee! Võiks järgmisel aastal korrata. Poolavalikes ruumides ja hoovides tasuta intiimsed ja inimlikud kontserdid – seda tahaks Tallinna linnaruumis tunduvalt sagedamini näha. Hoovid olid ka igal külastatud kontserdil pilgeni täis.

Järgneb valik nähtud esinejatest.

Snorri Helgason Meistrite Hoovis oli soe ja kosutav kui tass kakaod vihmase ilmaga.

 

 

Mainiksin ka ta veebilehte – tal on seal muide oma lugude sõnad ja akordid.

Videod tema esinemisest Tallinnas (Vabandage nadi heli- ja pildikvaliteeti – mu salvestamisvahend on vana ja väeti. Vabandage päid – ei tahtnud tagumisi liiga palju häirida oma vehklemisega, see oli optimaalseim trajektoor)

Mul on seda lugu raske kuulata Ed Harcourti meenutamata, ta hääl on ses loos ütlemata sarnane, ja see pole ilmtingimata paha asi.

Siin aga kuulen Roy Orbisoni.

Ja islandikeelne lugu.

 

Järgmine esineja For A Minor Reflection ei jätnud mulle oma poolakustilise vabaõhu-setiga Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi hoovis kuigi rabavat muljet. Aga eks Mogwai isegi kõlaks sellistes oludes nagu koolibänd. Sellegipoolest oli mõnusalt sürr seal vanade ja noortega koos neid selle muljetavaldava väetidega kaetud seina taustal kuulata.

 

Meie vaieldamatu lemmik tol päeval oli aga Lay Low ehk Lovisa Elisabet Sigrunardottir.

 

Kõik kolm bändiliiget olid äärmiselt nauditavad, aga Lovisa kohe eriliselt – väga enesekindel ja orgaaniline esinemine. Ja ütleks, et nad kõlavad live’is paremini kui lindistatult, mis on väga kõva sõna kui uskuda, et nad on lindistanud Liam Watsoni analoogi-mekas nagu brošüür väidab.

Ja videotõestusmaterjal

 

Tema esinemine pani mind mõtlema, et olen oma kitarri unarusse jätnud ja et mul pole vabandusi. Kas keegi oskab öelda mis põhjustab tema soundi? Vaatasin, et akustiline läbi Marshalli võimu. Ja sellest piisab? Väga lahe tulemus.

 

Huvitav oli ka Hjaltalin Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoovis. Mina neid Arcade Fire’ga ei võrdleks. Pigem Olav Ehalaga. Sellegipoolest meeldis mulle nende esinemine, mis siis, et heli põrkas linnamüüri ja koolimaja vahel nagu hull.

 

Lõppude lõpuks oli see kõige meeldivam muusikasündmus, mille otsa Tallinnas kunagi sattunud olen ja parim festival, mida sel aastal küastanud. Korrata! Korrata!

Kas keegi oskab ka õhtusest kontserdist Krahlis muljetada?

Advertisements

2 kommentaari to “Islandi Päev Tallinnas 2011”

  1. Kaarel Arb said

    Eks see Helen Sildna mõte oli, tema seda korraldas ja üldse tundub, et rassib vastuvoolu, hambad ristis ikka selle nimel, et Eesti muusikaelu Islandile natukenegi lähemale jõuaks.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: