anglofiilist melomaan

Crystal Castles neile, kes ei kuula Crystal Castlesit

Posted by veerand &emdash; aprill 30, 2011

Ma olen ütlemata vaimustunud sellest, et CC Eestisse esinema tuleb. On tänapäeval kõikvõimalikke bände, aga bände, mis tõeliselt põnevad tunduvad, mis on võimelised kogu poppkultuuri pea peale pöörama, ei ole siia ilma enam palju jäänud. Ei tea, kas legendaarne Sex Pistolsi manager Malcolm McLaren pidas silmas Crystal Castlesit või neist üldse teadis, kui ütles, et tuleviku põnevamaid suundi on biti-muusika, aga ma isegi ei imesta, kui ta nende fänn oleks olnud.

Nii, ma mõistan inimesi, kellele elektro vastukarva on. CC on tõesti elektro. Aga nad on selline elektro, mis võib neile meeldida, kellele muidu elektro ei meeldi. Ja üks hea elektro-bänd on mõjutatud kõikvõimalikest muudest teistest žanritest, nemad on näiteks mõjutatud pungist, grungest ja noise’ist. Mina kuulen neis kõvasti 80ndate punki ja poppi. Bänd, mille lemmikartist on Iggy Pop ei saa ju väga mööda panna!

Teine album on mitu korda tugevam kui nende esimene. Jah, mõlemal on täpselt sama nimi. Ära lase sel ennast häirida. CC ise on iseloomustanud oma teist albumit, kui tundi aega kurbust ja masendust. Ja paanikat ja agressiooni ja angsti (ütleks mina). Kui esimene album oli keemilist sõltuvust tekitav (lohutavam kui vaalium), siis teine album mõjub kui religioon surma mõistetule.

Võid suhtuda neisse kui teraapiamuusikasse. Või tausta. Või soundtracki, mis paneb ajus pildid jooksma.

Saate aru, millised nimed on neile vokaale laenanud või neid remiksinud?! Robert Smith The Cure’st laulab neile “Not in love’is”. Siis Thurston Moore Sonic Youthist remiksis nende Celesticat. Siis No Age on remiksinud nende  “Baptismi”. Siis üleüldse CC laenab tükikesi ülikuulide bändide muusikast, kõige enam HEALTHilt.

Teisel albumil on neil lihtsalt väga tugev laulukirjutamise tase. Ja nad ei kõla põhimõtteliselt nagu biti-bänd, pigem noise-indie-electro ja sealjuures veel väga meloodiliselt, toorelt ja katartiliselt (need omadused on äärmiselt haruldased ükskõik milleses žanris muusikat tegeva bändi juures – tõeline fucking kullatolm).

Oletame, et sa pole kunagi nende muusikat kuulnud. Millisest loost alustada? No mul on kerge elektro-tolerants, indie-electro üldiselt läheb. Ja ma teadsin juba enne, et mulle biti-muusika meeldib.  “Alice Practice” oli esimesi CC lugusid, mida kuulsin ja kuigi see on nende esimeselt ja nõrgemalt albumilt, sümboliseerib just see lugu CC-d kõige võimsamalt. Lisaks on see video siin esinemisvideo ja näitab kuivõrd äärmiselt vastandub CC plastmass ninnu-nännu elektroonilisele muusikale.

Atmosfääriline “Celestica” nende teiselt albumilt näitab, et nad on tublisti arenenud ja et neid on raskem žanrikasti suruda.

“Doe Deer” neile, kes tõesti elektrot ei kannata, aga punki või metalit kaifivad.
krt, ma ei oska jälle embedida. Mine siis lingist.

“Tell me what to swallow” on täielik “Doe Deeri” vastand ja nende kõige elektrokaugem lugu. (fännivideo)

“Not in Love” Robert Smithiga. I dare you, I double dare you – ütle, et see lugu ei meeldi sulle!

Praegune absoluutne lemmiklugu “Baptism”

“Courtship Dating” esimeselt albumilt.

“Violent Dreams” teiselt albumilt, skandaalse Madonna kujutisega, mida plaadil kasutada tahtsid. See on elektro pehmem, inimlikum pool.

Ma hakkasin mõtlema, et CC-st on kujunemas sama kange kultusbänd kui oli seda pool generatsiooni tagasi Depeche Mode. Kui nii, siis võiks Tallinnas varsti olla ka ju Crystal Castlesi baar?

KÜSIMUS: Mis on sinu lemmik CC lugu?

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: