anglofiilist melomaan

Positivuse festival Lätis. muljed.

Posted by veerand &emdash; juuli 18, 2010

Üldiselt muljed on head ja õnneks ei jäänud telkides vihma kätte kaa, mis pole just tähtsusetu hüdroloogiline-meteoroloogiline boonus. Kui täpne olla, siis see oli sõna otseses mõttes festival, kaasates ka telkimiskogemuse, mis aga on hoopis omaette teema. Mul pole telkimise vastu iseensest eriti midagi, aga tol festivalil telkimine oli küll põrgu. Ma virisen, sest ma olen vana ja haige ja vajan igal ööl ikka päris mitut tundi und. Kaks-kolm tundi on üldiselt vähevõitu. Üllatuseks puudus esimesel ööl igasugune helireostuse ajapiir – ametlik tümps läks kella 6ni hommikul ja siis jätkus mõne tunni pärast soundcheckide näol nii kella 9 paiku. Sinna juurde mitteametlik tümps telklas, kus ühestki reeglist eriti ei hoolitud ja korraldajad eriti vaeva ei näinud reeglite kehtestamisega. Aga esimeses nooruses noortele oli see kindlasti taevalik vabadus.

Aga plussid siis. Asukoht. Paremat ei oska tahta. Ilus festivaliala ranna ääres. Ja üldse oli see üks ilus festival. Puht visuaal-esteetiliselt. Ja ilm kah muinasjutuline. Merevesi öösel ja hommikul vara juba äärmiselt soe. Liivaluited, värske männilõhn. Esmaklassiline kohv, hea kohalik õlu, normaalne toiduvalik, võrkkiiged, igasugused tegevused ja loteriid, kunstilisi ettevõtmisi. Lätlased on lahedad pidutsejad, ei häbene ennast ja on üleüldiselt väga toredad. Mulle väga meeldis, et see toimus Eestist väljas, aitas pingevabadusele kaasa, lisas eksootilisust. Aga samas oli raske end esinejate moositamisest hoolida lasta.

Esinejatevalik oli päris huvitav. Suur osatähtsus Eesti-Läti-Leedu bändidel, mis oli täitsa lahe ja hariv. Ja pean ütlema, et nähtud balti riikide bändidest jäid rohkem positiivselt kõrva just Läti bändid (Lie Lie Sister näiteks ja Goran Gora kaa). Ja siis lisaks peamiselt briti saarte bändid. Enamasti kummalised bändid sealt, aga ju korraldajatel oli idee, et need läheks publikule peale ja Läti maitset ma tõesti ei tea nii et ei vaidle. Ja teisalt nii mõnegi briti bändiga oli ausaltöelda “pärle sigade ette” tunne. Ja miks nood bändid seal esinesid tekitas taas imestust. Aga. Igatahes ma olen väga rõõmus, et nad seal esinesid ja ehk tasahilju kasvab teadlikkus.

Ootamatu oli kohata seal Happy Mondaysi. Kah omaette legendid. Aga kahtlustan, et see läks päriselt korda vast käputäiele. Ja kuidas Stornoway sinna esinema sattus ma ei suuda ära imestada – minu meelest festivali parim bänd (ja kahjuks ilmselgelt ja konkurentsitult). Ja eks ka see, et Muse seal esines, eks see väike ime ole.

Väga tore, et selline butiikfestival Baltiriikes eksisteerib. Tähendab, et häid esinejaid on teoreetiliselt võimalik esinema saada, aga jah kahjuks üleüldine muusikamaitse on selline imelik siinkantes. Kuigi ma ikkagi arvan, et asi on ka aeglases ja laisas meedias – kui rahvas festivalil hea esineja otsa satub, eks ikka meeldib ja mõni hakkab edaspidi neid bände ja sarnast muusikat kuulama ka.

Aga ma tunnen, et muusikapatareid on mõneks ajaks jälle laetud ja inspiratsioon ammutatud.

Järeldused ja revelatsioonid. Stornoway osutus äärmiselt heaks live-bändiks ja ka nende lood tunduvad nüüd väga tugevad. Palju parem kui Mumford & sons. Oleks pidanud ennem Jools Hollandit paremini jälgima – nüüd sain aru, et talle päriselt meeldib see bänd. Matt Bellamy ei ole mulle enam vastumeelne – ta lihtsalt on selline, pole midagi parata.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: