anglofiilist melomaan

Delegeerides kohustusi

Posted by veerand &emdash; aprill 30, 2010

Sorri, mul on tunne, et praegu pole aega suurt blogiga tegeleda. Olen küll sügavamalt muusikas kui kunagi varem, aga väljendub see mujal.

Soovitan aga soojalt toda videoblogijat-muusikakriitikut – Anthony Fantano ehk Needledrop.

Ta meenutab mulle 90ndate grunge/alternatiiv muusikasaadete tegijaid ja saateid  (ma küll ei tea, kus ma neid näha sain! aga no ilmselt sain!), kus tehti ehk teatraalset lolli, aga muusikasse suhtuti surmtõsiselt ja kahe kõrva vahel jagus ka piisavalt ajurakke. Sel tüübil on teatud grunge vibe olemas, aga muusikamaitse on tal tunduvalt laiem ja pigem indiem kui pungim.

Ma ei ole veel ta muusikamaitsele pihta saanud, nii et numbreid ma väga tõsiselt ei võta, aga tema mõttekäike on suht huvitav jälgida. Põhimõtteliselt: ta on täielik muusikanohik, sellepärast teda jälgingi.

Tema arvustus uuele Crystal Castles’i albumile, mis on nende teine omanimeline album. Segane? Eksole.

Ahjaa ja veel Crystal Castlesist rääkides… nad on ju näide, et Malcolm McLarenil oli järjekordselt õigus! Kuidas ta teadis? Kuidas ta teadis, et videomängude chip muusika on järgmine laine muusikas? Ja ma arvan, et see on juba laine! Ma küll ei tea teisi bände, kes sellist muusikat teevad, aga mul on tunne, et neid juba mõni on ja tuleb juurde.

Ja Anthony arvustab seda lugu ka – aga kui te seda veel kuulnud pole, siis see on märk, et Blur on taas koomast välja tulnud, BBC 6Music on seda juba ribadeks mänginud ja õige kah, hea lugu…

Blur – Fool’s Day

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: