anglofiilist melomaan

ostlemas

Posted by veerand &emdash; märts 25, 2010

Ostsin teist korda elus internetist muusikat. Mp3-i. Jube mugav. Ja eriti ei mõtle selle peale, et raha kulutad. Ilmselt minu elu kõige ohtlikumad hetked on muusikat ostes. Pean ikka väga kontsentreeruma asjade ohjamisele. Iga jumala kord on potensiaalne võimalus võlavanglasse sattuda. Ma siis ohjasin end seekord jällegi tohutult ja ma arvan, et täitsa mõistlikult läks.

Minu noos siis:

Fionn Regani teine album Shadow of an Empire. Suht uus, nii poolteist kuud tagasi tuli välja. No 2006 välja tulnud esma-albumiga olin juba lõksus. Tõsine fänn. Esimene album oli selline meelipaitav tsiviliseeritud tinistamine. Ütleme, et emad ei protesteeriks kui nad seda kuulavama juhtuvad. Aga teine album – ossa pagan! – vat see on lastele. Mina kunagi Bob Dylanit nii ei mõista nagu tema kaasaegsed kui ta noor oli, aga selle Fionni albumiga nagu mõistan. Dylani mõjutused on tuntavad, aga ta pole sellesse lõksu läinud, et noorest koleda lauluhäälega akustilisest Dylanist muusikalist identiteeti koopiatena vorpima hakata. Koopia koopia koopiat. Ja siis enam ei mäleta, millest või miks kopeerima hakati. Ei! Aga tunda on elektrifitseeritud Dylani vaimu ja energiat ja väga isiklikul moel. Fionn on äratuntavalt Fionn. Endiselt. Kuigi mulje on, et ta on ka elektri peale üle lülitunud (noh esmaalbum oli üsna akustiline). Ma ei suuda koherentselt kirjeldada kui väga mulle uus album meeldib.

Kõige esimesel kuulamisel ärge arvake, et millessegi automaatselt pidama jääte. See on umbes kolme kuulamise album. Neljandal kuulamisel on see juba anthemic, viiendal teate arvatavasti juba kõigi laulude sõnu, kuuendal-seitsmendal-kaheksandal laulate täiest kõrist kaasa ja tantsite mööda tuba ringi (no kui see teiega ei juhtu siis võin ma ka erand olla). Ma ostsin selle albumi eile. Ja täna olen ma juba veendunud, et kasvasin selle albumi saatel üles. Nagu oleks terve elu juba tundnud.

Siis ostsin veel Mumford & Sons albumi Sigh No More. The Cave singel on äärmiselt tugev. Little Lion Man on ka hea. Ja…ausalt öelda pole olnud tahtmist ja aega seda albumit Fionni kõrval kuulata. Seega reserveeriks oma arvamuse hetkel. Nii palju kui ma paari laulu kõrvaklappidega kuulasin…siis sõnad olid tsipa tiinekalikud-pettumust valmistavad.

Veel ostsin kaks Daniel Johnstoni lugu. Grievances ja I Had Lost My Mind. Hoidsin end ballaadidest eemale. Praegu pole selline tuju. Fantastiline. Mu vaimustus Johnstonist ainult kasvab.

Ja Son House’i Grinnin’ In Your Face. Ok, selle loo ostsin, kuna KL on sellest hirmus vaimustuses. Jah, väga kena, aga ma ausalt öelda ei saa aru miks ta sest niiii vaimustuses on. Peab veel kuulama.

Ja siiiiis, kuna neil alla laetavana saadaval ei olnud, ostsin posti teel saabuva Talking Headsi albumi Remain in the Light. Kuna ta veel saabunud ei ole, ei mingit revideerimist.

Ja kogu see nali maksis kokku umbes nii palju kui Eestis maksab 1 värske CD plaat plaadipoes. Jah!

Advertisements

2 kommentaari to “ostlemas”

  1. mari said

    Ma tahaks õudsalt seda Fionn Regani ja Mumford & Sons plaati kuulda!! Mulle nad meeldivad 😀

    • veerand said

      Võta siis vastavad sammud ette ja sa ei kahetse! 😀 Aga võib-olla alusta Mumfordist, siis ta ei jää Fionni varju või ära hangi neid korraga, sest Fionn jätaks isegi Dylani enda plaadi varju 😀

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: