anglofiilist melomaan

rajalt eksinud

Posted by veerand &emdash; veebruar 28, 2010

Tahaksin lähitulevikus kirjutada:

  1. sellest, kuidas keskpärasus ja karjuvalt halb inspireerib ja galvaniseerib (DP)
  2. artisti arenguteest (KL)
  3. mis ma muusika fotograafide kohta teada olen saanud
  4. Susan Boyle’ist, Florence Welchist ja kui paha mees ikkagi Simon Cowell on
  5. Gil Scott-Heronist

Aga vahepeal mõtlesin, et vaatan veebist kuidas Eestis siis lumesulamine ka läheb. Noh leidsin lõpuks mõned pildid ka üles aga eksisin vahepeal Elu24-le ära. Ma siiamaani ei saa aru, mis kuradi veebisait see on. Mu ahastus ja segadus ei taha hästi sõnadesse mahtuda. Juuste katkumine oleks kõige täpsem väljendus vast. See võtab maailmast kõige halvema ja hingetuma, või siis kõige süütumalt sisutühja, ja lõikab kontekstist välja nagu kootud jänku kampsunilt. Noh näiteks see. Jumala eest, ma olen temaga üsnagi nõus. Sorri, Mari, selle eest, mis ma nüüd ütlen, nende lindistatud muusika kohta ei taha ma midagi paha öelda, aga…vaatasin üks päev nende “lühidokki” sellest, kuidas nad edukatena oma kodukohas suure kontserdi tegid. Ja isegi oma palaviku-deliiriumis pidin tunnistama, et see oli paras pretensioonikas #¤%&. Selle Slashi tsitaadi kontekst on ilmselt (ma oletan, aga ega keegi ei saa ju väita, et mul pole õigus kui elu24 nii sitta ajakirjanikutööd teeb) see, et Slash saabus Inglismaale NME Awardsile. Muse sai seal mingi auhinna. Muse?! Noh ütleme, et nende kontsertlindistus ei jätnud just kõige hingestatumat muljet. Igavamaid ja pompöössemaid rokkmuusikuid ei ole aga vaja kaugelt otsida. Järgmine näide: Coldplay. Aga no võtame kasvõi Arctic Monkeyse, kes on tõsiselt hea live bänd – nad pole ka grammigi rock’n’roll. Aga nii lihtsalt on tänapäeval. Keegi pole enam rock’n’roll. Ameerikas ka mitte. Slash teab seda ise kaa. See pole mingi riigi-spetsiifiline süüdistus. See on lihtsalt 24 tunni promo värk – tüüp intervjueeritakse jetlagi otsa lihtsalt nii tühjaks, kuigi vaevalt, et tal esimeselgi minutil midagi erilist öelda oli.

Siis on veel fantastiline jälgida kuivõrd erinevad ikkagi Suurbritannia ja Eesti on puhtalt olümpiamängude taustal. Ma oletan, et Vancouveri kajastus on Eestis ikka päeva teema. Kui lehtede online versioone vaadata on 60% esimesest leheküljest puhas olümpia. Briti lehtede veebivariantides tuleb olümpia alarubriikigi tikutulega otsida. Telekast isegi näidatakse, aga ma ei tea palju inimesi, kes seda vaatavad. Aga samas, spordihuvilistega pole mul eriti palju ühist, seega mu uute tuttavate hulgas neid naljalt ei ole. Veider oli enne olümpia ülekande algust mingit kihlveoedetabelit vaadata. Eestis on kasiinod, Suurbritannias kihlveokontorid, mis ma kujutan ette, et päris tõsist moraalset ja finantsilist kahju teevad ühiskonnas. Huvitav, millal siin selle probleemi lahendamise juurde asutakse.

Nii, ma olen nüüd piisavalt muusika teemast kõrvale kaldunud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: