anglofiilist melomaan

Jamie T Brixtonis

Posted by veerand &emdash; veebruar 10, 2010

Nii, anglofiil taas anglo-maal. Laupäevane Jamie T kontsert selja taga. Seekord Brixton Academy’s põrandal, mitte rõdul. Möllu keskel. Sealt tuli millalgi küll taanduda, et rahulikumalt kontserti nautida ja et  tantsimiseks ruumi oleks.

Rum Shebeen oli kirjelduselt Jamie T soojendajaks ideaalne. Isegi myspace’is kõlas hästi. Joe Strummer meets Specials. Paraku oli laupäeval heli Brixtonis nende esinemise ajal kohutav. No vähemalt all keskel. Kuid rahva tõmbas käima küll.

Jamie lasi end suht kaua oodata, aga rahvas võttis vabalt, kaanis juua ja ootas. Kui teadmine kahest järjestikusest väljamüüd õhtust Brixtonis piisavalt heaks vihjeks ei olnud, siis hetkest, mil Jamie bändiga lavale tuli, oli selge, et poiss on superstaar.

Terve saal plahvatas reaktsioonist. Valdavalt teismeline lavaesine läks lausa hulluks. Aga üldiselt oli kontserdil ka vanemaid. Aga noored janunevad, eksole. Ja Jamie austab ja armastab oma publikut. Ta on nagu väike noor vanamees. Aga vähemalt on armastus ja austus vastastikune. Jamie oma Pacemaker’itega on suurepärane peobänd. See oli pigem pidu, mitte kontsert. Valdav enamus oli valmis entusiastlikult kaasa laulma ja hüppama. No ja Jamie on üsna sõnapõhine fenomen, kuigi biidid ja muusika on ka äärmiselt andekad ja ebatavased, seega rahvas teadis põhimõtteliselt iga laulu sõnu. Ma olen väga suur Pacemakersite fänn, Jamie lähenemine laivis lugusid poolteist korda kiiremini ja kolm korda rajumalt esitada on minu meelest igati lahe ja õigustatud.

Peale umbes tundi aega valgus lava tühjaks. No kui ma poleks raudnaelkindlalt tunnetanud, et uue plaadi tugevamad palad ja pooled esimese plaadi hitid on veel esitamata, oleks võinud mõningate mööndustega rahule jääda ja kodu poole vantsima hakata. Aga saal hoiti hämar ja peale väikest puhkust läks edasi. Selle pausi ajal jõudsime mõtiskleda selle üle kui palju häid laule Jamiel on. Lugesin praegu 20 ülitugevat lugu üles. Ja ma ei ole isegi eriline Jamie T ekspert.

Praegune lemmik on konkurentsitult The Man’s Machine. Kuigi peab ütlema, et kui eelmise albumi lugusid kuulsin, tulid nad ette nagu vanad sõbrad. Kuradi armsad.

Ropult liigutav oli igatahes see, kui Jamie ütles, et ta vanemad on esimest korda ta kontserdil. Mis tunne neil või Jamiel endal olla võis kui 5000 inimest kõigest hingest kaasa elas ja viimse kui ühe laulu sõnu kaasa laulis ei tea, igatahes meenub, kuidas Jamie intervjuus kurtis, kui ema alles hiljuti veel teda Wimbledoni tenniseturniirile hooajatöötajaks sokutada püüdis “poja, hangi endale ikka päris töö”. Noh noor kui vana mõistis, mis tunne on oma vanematele öelda “mum I did it my way” või midagi sama pateetilist. Ahem.

Nii, ja päris huvitava trikina oli võimalik soetada endale elmise õhtu kontserdi lindistus. Mis oli saadaval ka kümme minutit peale valmimist 5ndal veebruaril.

Oleks ma 14aastane naga oleks Jamie T mulle ilmselt jumal.

Advertisements

Üks vastus to “Jamie T Brixtonis”

  1. mari said

    Man’s Machine on ka minu lemmik praegu. Laivis on see lugu, mis kohe meelde jääb – koos valgusefektidega. Ma ei mäleta, et laivis mul kunagi üldse mingi lugu niimoodi meelde on jäänud.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: