anglofiilist melomaan

Let’s Wrestle Blow Up Metro’s

Posted by veerand &emdash; november 20, 2008

Möödund nädala kolmas kontsert. Aktiivne nädal oli.

https://i0.wp.com/farm4.static.flickr.com/3051/3039923030_bc5989fefa.jpg

Let's Wrestle, 2008

Ma ei mäleta, millal ma juba sellest bändist kirjutasin. Tundub, et ammu. Võimalik, et aasta tagasi? Neil tuleb uusi lugusi kuidagi visalt juurde. Aga vähemalt paar-kolm lugu on julgelt mu kõigi aegade lemmiklugude hulgas. No võibla mitte topp sajas, aga topp kolmesajas vaata et küll.

Et kõik ausalt ära rääkida…paar tundi enne kontserdi algust teatab sõber, et oled sa ikka kindel, et kontsert toimub, üks bändi liige olla arreteeritud…liikuva auto peal “surfamise” eest. Ahah. Normaalne siis. Jõuan siis klubi uste avamiseks Oxfordi tänavale, ühes käes Starbucksi wild cherry chocolate whatever ja teises wild berry muffin sugaroverdose ja hakkan kuulukaid levitama. Ei tea asjast midagi ei järjekorras seisvad noorsandid, ega turvamees uksel. Tunnen end jube tobedalt, aga vähemalt kontsert toimub – juhhei! Õhtul esineb neli bändi, saan kassas teada.  Detailidesse laskudes…ma räägin, sest mul on noored lugejad, nad ei tea, kuidas asi käib, ma siis seletan neile… Kui on selline pisemas kohas toimuv kontsert – vahel saab sinna isegi pileteid ette osta aga see ei muuda asja – küsitakse tihtilugu keda vaatama tulite. Siis tehakse nimekirja kriipsuke ja teoreetiliselt peaks see asja kaaluma kuidas bändide vahel pärast raha jagatakse. Igastahes kolmest ülejäänud bändist ei olnud ma midagi kuulnud. Aga auväärset äramärkimist väärib “The Late Greats”. Väga äss live bänd. Eriti äge trummar on neil. Ja enesele teadmata rääkisin taga enne esinemist juttu, kui uurisin bändi kohta nende turuleti taga. Ta mainis mõjutusi, mida ma ise poleks osanud pakkuda a no mis sa teed.

Ja mingi hetk sugeneb kõrvallauda juurde noormehi, ka üks pontsakas prillide ja dressipluusiga poiss – no ei oska pakkuda, kas täisealinegi. Ja räägib loo autolsurfamisest, mida kuulen katkendlikult pealt. Ma arvasin, et mõni bändi sõber, aga ei – tegu on Let’s Wrestle’i laulja ja kitarristiga. Nii et see oli veidi ootamatu.

Aga nad on elusalt väga head. Polegi ühelgi bändil õnnestunud pettumust tekitada. Mõtlen neid, mida enne esinemist teadnud olen. Ausaltöelda hirmuäratavalt kõrge keskmine tase. Eestis olen mitmel kontserdil käinud, mis on viisakalt öeldes täiesti sitad olnud. Müstika. Ma ei tea, miks bändid Londonis paremini esinevad. Hmm, kesse rääkis mulle, et Londonis on jube raske kontserdikohta broneerida? Et tase on nii kõrge. Igatahes. Läindlaupäevane kontsert oli täielik kompvek: üks meelisbändidest, head lood, hea elusesitus, pisike ruum, mitte väga palju rahvast, odav pilet, hea asukoht ja liberaalne fotopoliitika.

Võrdluseks Leonard Coheni kontserdi pilet, kus ma ei käinud, maksis 20 korda rohkem. Hea, et ma praktiliselt üldse ta muusikat ei tea, muidu oleks nägematajäämine masendanud. Aga ma kuulsin tast häid asju.

Advertisements

Üks vastus to “Let’s Wrestle Blow Up Metro’s”

  1. […] neist kaks korda juba kirjutanud. Nii et päris algusest ei alusta. Ja näinud olen neid kolm korda (hm teisest […]

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: