anglofiilist melomaan

Kontsert-reis 3/4

Posted by veerand &emdash; mai 21, 2008

Ühe õhtu jätsin vahepeal kosumiseks. Et kõrvad vahetpidamata ei tiniseks ja et villid jõuaks korralikult hellaks minna. Püsti seismine on kontsertide juures see kõige hullem asi. Mitte siis, kui esineja esineb ja meeled hõivatud, aga oodates ja kui soojendaja juhtub mitte kõige köitvam olema.

Aga reedel, 16. mail oli sündmus, mis kogu kontsert-reisi põhjuseks. Ma nimelt kogemata ostsin sellele kontserdile pileti ja sealt hakkas kera veerema ja ma ei saand enne pidama, kui selle kõrgema klassi transpordimõistatuse kokku olin organiseerinud. Ja peab ütlema, et too kontserdikuupäev ka pakkus kõige võimsama elamuse.

Dirty Pretty Things esines Dundees, Soti linnas (keel ei väändu seda linnakeseks kutsuma, neil on seal ülikoolgi). Ma Glasgow muusika-elust ei rääkinud, sest see oleks natuke liiga pikk jutt. Noh ütleme nii palju, et Franz Ferdinandi polnud kodus ja Fratellisid ka ja Belle & Sebastiani ka mitte ja palju-palju teisi ka, aga nende kodulinnas ma käisin. Dundeega seoses tuleb esimesena meelde muidugi The View, KT Tunstall, Snow Patrol, ja Brian Molkogi on seal elanud. Kui vaatad nende kohtade esinejate programme, mõtled ikka, et on ikka valikuga ära hellitatud, kõik neil tulevad koju kätte 🙂

Kontserdipaik Fat Sam’s oli üsna pisike. Noh klubi suurune, mitte just urka suurune. Noh võrdleks suuruselt Rebaste Hollywoodiga. See oli muidugi väga tore uudis mulle. Naelutasin end kohe Anthony poole barrikaadile ja ei liikunud meetritki, enne kui kogu värk läbi. Misiganes moshimine või hullus toimus, toimus minu selja taga. Parem kõrv oli küll praktiliselt vastu kõlarit aga sellega harjus äragi. Kui just väga palju rahvast pole (on oht, et litsutakse vastu barrikaadi laiaks), on barrikaad kõige parem koht – on, millest kinni hoida, millest moraalset ja füüsilist tuge leida, kui väga üksildane hakkab, võib ka turvadega vestelda – ühesõnaga soovitan. Moshijad ei tõmba pikali – peamine eelis. Samas, kui te õllega juuste pesemisse ei usu, ei soovita, aga sel juhul pole te kuskil väljaspool ohtu ja peaksite mõtlema oma prioriteetide ümberhindamisele.

Samad soojendajad, kes Glasgowski, samad soojendajad tervel tuuril, ma olen peaaegu kindel.

Kieran seekord täitsa üksi. Mulle avaldas ta Glasgows veidi rohkem muljet.

Dusty Rhodes ja River Band ei olnud teistkordselt ka nii hääd. Muusikal pole viga, esitus okk, aga üle ühe korra ei vaataks.

DPT setlisti seekord ametlikku ei tea. Enam-vähem samad lood. Välja arvatud Fault Lines, mis väga tugevalt Glasgows ei kõlanud ja nad otsustasid, et selle esitamiseks on veel tööd vaja teha ja rohkem seda tuuri järgnevatel kontserditel kuulda pole olnud.

Seekord minimaalse värina ja hüplevusega, järjekordne barrikaadi eelis – saab küünarnukid selle äärele toetada.

Dirty Pretty Things – Hippy’s Son. Dundee’s Fat Sam’s 16 May 2008

Dirty Pretty Things – Tired of England. 16 May 2008, Fat Sam’s, Dundee

Dirty Pretty Things – Chinese Dogs. 16 May 2008, Dundee, Fat Sam’s

Dirty Pretty Things – B.U.R.M.A. 16 May 2008, Dundee, Fat Sam’s

Dirty Pretty Things – The Truth. 16 May 2008, Dundee, Fat Sam’s

Okei, selle loo ajal polnud isegi barrikaadist kasu 🙂

BBYD intro. DPT at Fat Sam’s 16 May 2008

Kaks väga erinevat kontserti samade esinejate poolt. Topelt ei kärise. Kui huvi ja võimalust, soovitan mitmele kontserdile minna. Aga asi võib ka selles olla, et olen musafriik. Ma saan aru, et see polnud suurem asi revüü, aga sellest on natuke liiga palju aega möödas, et midagi adekvaatset öelda suudaksin. Loodetavasti räägivad videod enda eest.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: