anglofiilist melomaan

kontsert-reis 1/4

Posted by veerand &emdash; mai 19, 2008

Paganamas! Kaotasin Glasgow setlisti kuhugi wordpressi avarustesse ära, aga see selleks. Ühesõnaga: saabusin reisilt, mis põhimõtteliselt koosnes kontsertidel käimisest, ergo: kontsert-reisilt. Viis õhtut, neli kontserti (üks õhtu jäi lihtsalt kurnatusest vahele, midagi vaadata oleks ikka leidnud). Ja kui geograafiliselt arvutada: kolm linna – Glasgow, Dundee, London (Tallinn ja Edinburgh ja lennujaamade lähedal asuvad asulad ei loe). Ja kui veel logistiliselt arvutada: hiiglama palju lennujaamu (kuus!), rongijaamu (viis!), bussireise (kolm?) ja maratonide kaupa kõmpimist, ahjaa Londoni metroo kah. Kui üks lennujaama küsitleja laupäeva lõuna paiku mult küsis, kust hommikul reisi alustasin, pidin mitu sekundit mõtlema 🙂 Ja minu vastus avaldas talle millegi pärast muljet. Dundee on ilmselgelt muljetavaldav koht Edinburghi lennujaamas.

Kontsertide juurde. Teisipäeva õhtu sisustamine Glasgows jäi kuidagi viimsele minutile, sellegi poolest tuli juhus appi ja õnnestus skoorida nimed guestlisti (minu esimene guestlist – juhuu!). Noh ilmselt mitte päris lambist, ikka tänu tutvusele ja ei, mina ei olnud see mõjuvõimas isik. Põhimõtteliselt tahtsime näha oma vanu lemmikuid – uut bändi Elle s’appelle, kes soojendas sellist elektro-legendi nagu Ladytron, kellest ma mitte halligi enne kontserti ei teadnud. Häbi lugu, aga juhtub ka seda. Kontsert ise toimus sisu poolest ümber ehitatud kirikus Oran Mor. Kontserdikoht keldris, teater ülakorrusel, pubi kahe vahel või umbes nii. Hmm, ütlen vahele, et meedia siia postituse juurde pean küll teine kord lisama. Aga muljed siis kohe. Kontserdi koht oli suht pisike, üsna pime, baar tagaosas – üsna standardne korraldus ma arvan. Ahjaa, miks me üldse guestlisti pidime saama – kontsert oli välja müüdud.

Esimene kord Elle s’appelle’i näha ja ma ütleks, et nad on elusast peast väga tugevad, ega halbu esinejaid vist Glastole ei bukitaks ka (jah, nad esinevad sel aastal Glastonburyl). Kuigi nende muusika meenutab laste laule, ei saa eitada, et nad on väga punk. Ma ausalt öelda ei osanud oodatagi. Aga võtke mõni nende lugu, keerake kõlarid veel valjemaks kui kõrvad kannatavad ja kujutlege energilist kontsertesitust ette. Kolm väga pealetükkivat instrumenti (trummid, bass ja klahvid) tähendavad, et lood on lihtsad, ei mingit jamamist, aga virutavad täie rusikaga. Ja selge kõlava häälega lauldud ja huilatud vokaalid sobivab sellega väga hästi. Ladytroni fännide südamed sulatasid nad oma seti lõpuks korralikult üles.

Siis asus lavale Ladytron. Esmamulje ütleks, et oli nagu Mighty Booshi elektro bändi paroodia. Aga siis, kuidagi märkamatult taipasin, et olen täiesti lummatud. Mõned bändid köidavad oma elusesitusega. Ilgelt hea mulje jätsid, isegi ühtainsat lugu teadmata. Njah, midagi targemat nende kohta mul öelda pole.

Ladytron – blue jeans

Järgmises kandes teisest kontserdist.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: