anglofiilist melomaan

tantsides arhitektuurist

Posted by veerand &emdash; märts 11, 2008

Jee! The Kills’i Midnight Boom on väljas. Ja mulle meeldib. Ongi elektrosem (ja julgen ma seda sõna kasutada? popisem). Vähem räpast võimendimürisevad deltabluusi, aga eks neil vist midagi üle ei jäänud, kui edasi liikuda. Vähese kuulamise järgi ütleks, et pooled lood on tugevad, pooled nõrgad.

Üks ilgelt hea ülesastumine teles:

The Kills – Cheap and Cheerful. Live at Jools Holland February 29th 2008

Teine lugu ka Jools Hollandi saatest:

The Kills – U.R.A. Fever

Paar sõna Jamielt ja ma nõustun täielikult Alisoni teguviisiga (ma keriks end diivanile lausa kerra ja laseks laugudel kinni kukkuda…norskaks ilmselt ka, aga vaikselt)

THE KILLS: Driving Out The Starving Artists

Aga nüüd siis arhitektuurist tantsimise juurde. Parafraseerin kedagi (ei mäleta, keda, ja ilmselt valesti), et muusikast rääkimine on sama hea kui arhitektuurist tantsimine. Ma paar kannet tagasi vingusin, et ei tea ma muusikast mitte midagi. Ei tea, jah! Ja siis vaatasin, et ohhoo, Guardianil on ka podcaste‘id. Kuulasin eile podcaste’i Carbon/Siliconiga. Muhedad vanamehed. Filosfeerisid muusika ja käega katsutavate ja katsumatute helikandjate üle ja mille iganes veel. Ja siis hoiaksin veel Lightspeed Championil silma peal.

Advertisements

Üks vastus to “tantsides arhitektuurist”

  1. popop said

    tsiteerisid ja mitte üldse valesti, Frank Zappat, kellelt üldse umbes 99 prossa muusikaga seotud tsitaatidest näikse pärinevat.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: