anglofiilist melomaan

Seven Ages of Rock (seitsmes osa)

Posted by veerand &emdash; august 28, 2007

Eile peale Alex Jamesi raamatu lõpetamist, oli sobiv seda vaadata. Kuskit-miskitpidi (ma mõtlen, peale raamatust loetu) tuli väga palju asju tuttavad ette, nagu oleks asi lõpuks ometi isiklik. Lõpuks ometi muusika, mis on osa minu isiklikust minevikust ja mälestustest. Ja “24 Hour Party People’i” hiljutine vaatamine ei jooksnud ka külgi pidi maha. Kui peale Tony Wilsoni surma Madchesterist kirjutati, teadsin, mida see tähendab. Aga see kultuurikiht on ikka nii paks, et üsna hirmutav, kui vähe ma tean.

Seitsmes osa (briti indie):

7 Ages Of Rock : British Indie Part 1

7 Ages Of Rock : British Indie Part 2. Doherty väga segaduses oleva ilmega The Smithsi sõnu etlemas. irw 😀

7 Ages Of Rock : British Indie Part 3. Vot The Stone Roses on minust küll mööda lennanud, ei mõista nende muusikat.

7 Ages Of Rock : British Indie Part 4. Noeli võib lõputult kuulata. Talle meeldib rääkida ka.

7 Ages Of Rock : British Indie Part 5. Suede Brit Awardil. Ja Bluri “For Tomorrow” kõlab väga David Bowie’likult. Stephen Street kommenteerib, ta on ka Bluri produtseerinud. Väsinud olekuga Alex James kommenteerib Bluri “Boys and Girlsi”.

7 Ages Of Rock : British Indie Part 6. Ja tagasi Oasise juurde. Camdeni kulla-aeg (ei, ärge tirige Camden stables’it maha!!!). Ja jälle Blur. Ja Noel on naljakas. Ja veel mõni sõna Alex Jamesilt.

7 Ages Of Rock : British Indie Part 7. Oasise “What’s the Story Morning Glory”. Alex James kiidab “Wonderwalli” (väga naljakas). Knebworth.

7 Ages Of Rock : British Indie Part 8. Kiire Coldplay vihje. Coldplay on midagi fenomenaalset. Nad on nii kalkuleeritud (aga kas ka südametud?), et see tekitab meeletut huvi, kuidas ja kas ja kas tasub. Kas see on viis, mida järgida, kas nii saab teha muusikat, et süda oleks rahul ja ei tunneks end ettevõtjana? Peaks kohe uurima.
Ja 1:56 jäi mu süda seisma. A genuinely maverick band briti indie kontekstis on minu jaoks üheselt mõistetav. Sealt siis see klipp. “I would have payed a tenner go round Noel Gallagher’s house and see him play but apparently he’s a bit moody” –  hmm, ma arvan, et ta vist on/oli jah, ta oli Wonderwalli videos nii tigeda näoga 🙂

7 Ages Of Rock : British Indie Part 9. Arctic Monkeys mängib, aga neist ei räägita. Miks küll? Alex Kapranos räägib, Franz Ferdinand mängib. Natuke Kaiser Chiefe.

Mul tuli just üks mõte. KUI see dokk, ükskõik mis osa, peaks mingi juhuse läbi Eesti telesse jõudma, tahaks mina seda subtitreerida. Aga seda ilmselt ei juhtu. Palju õnne sellele kesiganes seda kunagi võibla subtitreerima hakkab!

Advertisements

2 kommentaari to “Seven Ages of Rock (seitsmes osa)”

  1. popop said

    juba pikemat aega võtan hoogu, et kõik need 7 osa läbi vaadata ja neist kirjutada ka. esimest kahte olen esialgu vaadanud, aga siis polnud ülejäänud vist veel telessegi jõudnud ja suvega jäi asi soiku.

  2. veerand said

    No jummala eest, mida sa ometi ootad? Vihma sajab, ust vaatama! Oot aga kust sa neid vaatad?

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

 
%d bloggers like this: