Praegu!

Zane Lowe mängib kogu “Up the Bracket” albumi ette.

Juba teine lugu käib, aga arvan, et seda saadet saab kuskilt arhiivist hiljemgi kuulata.

Pete Doherty hiljutiselt soolokontserdilt

The Bucket Shop:

Pete Doherty – Bucket Shop – Rhythm Factory. 16th December 2007

Through the looking glass:

 

Ja Bucket Shop originaalis (sest Bucket Shopist ei saa kunagi küllalt), väga noorte libertiinide esituses, veel vana trummariga.

The young libertines performing the unreleased song ‘Bucket Shop’ Live at Kings Head. 

Ja seda versiooni Dilly Boy’st pole ka varem kuulnud:

 Ehk siis vana The Libertines’i lugu.

Ja seda lugu pole varem üldse kuulda olnud, noh mina pole kuulnud:

The Libertines rare demo song ‘Smashing’ from the 77 demos

palju õnne, Roger Sargent!

Täna premeerib Record of the Day Roger Sargenti silmapaistva panuse eest muusikafotograafiasse.

Ilmselt tema legendaarseim foto:

Kaunistab The Libertines’i teise, endanimelise albumi ja raamatu The Libertines. Bound Together kaant. Mulle meeldib ka lugu selle (ja järgmise) pildi taga. Jällenägemine peale Peteri vangist tulekut. Teadmatus, kas Libertines jätkab. Teadmatus, kas nende vahel on andestus või mürk. Aga ei, nad kadusid oma jagatud maailmasse ja Roger pidi nad korraks reaalsusesse tagasi tirima. Kasvõi selleks, et nad korraga kaamerasse vaataksid. Ta kasutas oma meelitustaktikat – karjumist. “Peter! Carl!…Vaadake minu poole. Ei, MINU POOLE. Kuule, Carl, Carl. Ei, vaata mind. Vaata mu poole. Värdjas. Pete, VAATA MINU POOLE. Ära ole selline jobu. Vaata minu poole. [...] Roger veenis neid oma tätoveeringuid näitama, mõlemad Carli käekirjas. Lihtne poos, aga Roger jäädvustas nad kui nad veel oma ühises maailmas olid ja Carl juuste vahelt kaamerat jõllitamas. Carl paistab olevat karm kutt, kes oma habrast sõpra nähtamatu vaenlase või avalikkuse karmi pilgu eest kaitseb. Ilmselt proosalisemalt on ta seda nägu kuna Roger teda juba hulk aega reaktsiooni saamiseks sõimanud on ja Carl on lõpuks taibanud, millega teda kostitati. Neist paremal on Tony Linkini rusikatele kirjutatud PETE ja CARL. Muidugi tahtis Carl hiljem teada, miks tema nimi vasakul ja mitte paremal käel oli. Kui talle seletati, et CARL oli tulnud parema käega esimesena kirjutada, jäi ta selle seletusega rahule. [vabatõlge BT raamatust.]

Igatahes Sargenti käekiri on üsna eksimatult äratuntav:

Vanem Rogeri lugu BBC’s.

I Got Sweets

The Libertinesi Baby Shambles sessiooni lindistuste parim lugu minu arvates. Kaks aaaaaaastat on see juba olnud mu lemmiklugu. Ja Youtube’i ilmnes see vaid nädalapäevad tagasi. Millllline kokkusattumus, et ma seda nüüd sealt otsima sattusin!

The Libertines – I Got Sweets. Live at Rhythm Factory. (ilmselt 2003. aastal)