Olen nende esinemisgraafikul ja piletitel juba üle aasta silma peal hoidnud. Ja siis Londonis resideerudes läks nende esinemise ja piletitega klappimine väga lihtsalt. Aga Astoria oli välja müüdud küll. Ja välja müüdud Astoria tähendab silgud-pütis kogemust. Jõudsin küll varsti peale uste avamist kohale aga vaatasin, et ei hakka parem ette enam pressima. Leidsin kõrge koha, kust lavaga hea visuaal ja kannatasin ära kaks soojendusbändi, mida ma enam elu sees näha ei taha. Selle pärast neid ei maini kaa
Mõtlesin, et vaatan, mis kell peaesineja alustab, aga selleks hetkeks oli telefoni taskust välja koukimine liiga suur ettevõtmine ja otsustasin, et umbes üheksa-kümme siis. Ma ei mäleta enam, mida nad mängisid. Kõiki, välja arvatud ühte lugu teadsin ja nad valisid need lood, mida ka mina tugevamateks peaksin. Naljakal kombel olen viimasel ajal kõigil kontsertidel oma lemmiklugusid kuulnud. Killsidelt tahtsin kuulda Kissy Kissy’t:
Aga täieliku üllatusena esitasid nad……………….Velvet Undergroundi. Väga julge lüke. Kui paljud bändid julgevad seda teha?
The Kills on selline, nagu üks bänd olema peaks. The Killsi esinemine on selline, nagu üks esinemine olema peaks. Ja võibla sellepärast, et nad annavad just seda, mida tahad, ei saa nendega rahule jääda. Aga nad on täiuslik popp-bluusibänd. Võibla ainus, võibla esimene, aga kohe kindlasti parim.
See lugu esindab minu jaoks Midnight Boomi. MB on kuidagi hillitsetum ja salalikum kui nende eelmised albumid. Mitte küll taltsam, aga ka mitte nii toores ja metsik. No ütleme siis nii: kui enne oli nende muusika metsik hobune, mis korskas ja kappas preeriat mööda ringi, siis nüüd on hobu endale kravati ette sidunud ja kingad läikima löönud, aga hobu on ikka hobu, võib pättidele pimedal tänaval kabjaga kosata. Saate aru, eksju? See esitus pole kõige õnnestunum, kuulake albumiversiooni.
Last Day Of Magic – The Kills. Track five from Midnight Boom (Domino)
Ei saanud ümber kiusatusest üks kontserdiõhustikuga lugu uuelt plaadi vahele susata.
Goodnight Bad Morning live at Melkweg (Amsterdam) 22.3.2oo8
Haa, tundub, et on tõsi, mida SXSW kohta räägitakse…et seal on mehi tunduvalt rohkem kui naisi
The Kills performing live at the Fader Mag party in Austin March 08. Lugu Pull A U, eelmise albumi pealt vist.
Jee! The Kills’i Midnight Boom on väljas. Ja mulle meeldib. Ongi elektrosem (ja julgen ma seda sõna kasutada? popisem). Vähem räpast võimendimürisevad deltabluusi, aga eks neil vist midagi üle ei jäänud, kui edasi liikuda. Vähese kuulamise järgi ütleks, et pooled lood on tugevad, pooled nõrgad.
Üks ilgelt hea ülesastumine teles:
The Kills – Cheap and Cheerful. Live at Jools Holland February 29th 2008
Teine lugu ka Jools Hollandi saatest:
The Kills – U.R.A. Fever
Paar sõna Jamielt ja ma nõustun täielikult Alisoni teguviisiga (ma keriks end diivanile lausa kerra ja laseks laugudel kinni kukkuda…norskaks ilmselt ka, aga vaikselt)
THE KILLS: Driving Out The Starving Artists
Aga nüüd siis arhitektuurist tantsimise juurde. Parafraseerin kedagi (ei mäleta, keda, ja ilmselt valesti), et muusikast rääkimine on sama hea kui arhitektuurist tantsimine. Ma paar kannet tagasi vingusin, et ei tea ma muusikast mitte midagi. Ei tea, jah! Ja siis vaatasin, et ohhoo, Guardianil on ka podcaste‘id. Kuulasin eile podcaste’i Carbon/Siliconiga. Muhedad vanamehed. Filosfeerisid muusika ja käega katsutavate ja katsumatute helikandjate üle ja mille iganes veel. Ja siis hoiaksin veel Lightspeed Championil silma peal.
Minu meelest vähemalt. Kolm muhedat inimest. Kõik tunduvad end vabalt tundvat.
Part 1. CSS’ singer interviews The Kills. This video also features the duo playing “The Good Ones” live.
Tantsi, Jamie, tantsi! Haa, ja Hince’il on väga Bowie’lik aktsent/hääl.
Part 2 Saab teada, mis Jamie nutma paneb. Ja mis ta LCD Soundsystemist arvab.
See infotükike on pea ainus, mis ma The Kills’i märtsis ilmuvast albumist lugenud olen. Kaks videot kahele singlile:
Video for U R A Fever, first single to come off the bands forthcoming third album, out March 2008.
Video for ‘Cheap And Cheerful’, directed by Sophie Muller. It’s the second single to come from the bands forthcoming third album, out March 2008.
www.thekills.tv
www.myspace.com/thekills
The Kills on intervjuudes küll maininud, et nad ei ole rangelt bluuspunk-üksus. Kui neid alguses kuulsin, mõtlesin küll automaatselt elektroonikale ja kui kummaliselt nad kõlavad. Aga kuidagi uinutas see pidev Velvet Undergroundi mainimine mu valvsuse ja juutuubis diskolikke kontsertesitusi silma ei jäänud. Ja nüüd siis juhtuski…kahtlustan, et nende märtsis ilmuv album valmistab ehk väikese šoki. Kaks lugu on uuelt plaadilt küll juba avalikkuseni imbnud, aga ma veel jõuan nendeni.
Täna pakun vaatamiseks nende muusikavideosid. Imago ja visuaal on selle bändi juures päris pagana tähtsad. Hince’ile ja Mosshartile lähevad need ilmselgelt korda, silmaga nauditavat nikerdavad nad ka ise. Bändi veebilehel on suht palju uudistada.
The Kills – Fried My Little Brains
The Kills – Love Is A Deserter
The Kills – The Good Ones
The kills video No WOW
I hate the way you love. Muusikavideoks maskeerunud dokk?
Ma ütlen ausalt: ma ei tea, kuidas sellest bändist kirjutada. Kui miski ikka väga meeldib, on sellest võimatu rääkida end lolliks tegemata. No las siis muusika mängib.
the kills – gypsy death and you
from rosilde radio (backstage on the roskilde festival) JULY 2003
