Sorri, inimesed, ei käinud sel aastal Kumu Ööl. Vabandan nende ees, kes otsinguga siia sattunud. Kuidas tänavu siis ka oli?
Kirjutan hoopis Dirty Pretty Thingsi uuest albumist. Või, tähendab et ei – ei kirjuta veel uuest albumist. See pole veel ilmunud ju. Aga kuulata saab teda sellegipoolest ja lausa legaalselt. Siit. Kõik lood ei mängi, ehk NME võtab kätte ja parandab oma tehniliselt apsud pea ära. Üsnagi erinev helipilt võrreldes Waterloo to Anywhere’ga. Igatahes tunda, et palju rohkem tööd ja mõtet on sisse pandud, kui eelmisse albumisse. Bänd on ise ühes intervjuus maininud, et teise albumi puhul tahtsid nad postpungist/garaažirokist eemalduda, midagi uut teha. Julge samm, arvestades, et nad tolles žanris mängleva kergusega opereerisid. Esmamulje järgi tundub, et otsus oli õigustatud – enam neid kitsalt lahterdada ei saa. Ma arvan, et see album on selline, mis jääb mitmeks kuuks plaadimängijasse üksluiseks muutumata.
Ja ikkagi pean toonitama ja soovitama – kui neid kontserdil peaks võimalus nägema sattuda – ärge üldse kahelge, NAD ON ELUSAST PEAST ILGELT HEAD. Pst, oktoobris tuuritavad taas Inglismaad. Mõningail suvefestivalidel peaks nad ka esinema. Euroopa tuurist pole praegu veel haisugi. Aga mul on tunne, et midagi võib toimuma hakata küll. Nädala pärast peaks siis DPT möll lahti minema ja nad peaks kõikjal meediat mööda laiali määritud olema, loodame vaid, et kõigi tervised ilusti vastu peavad.
Muide, olen isegi nende Tired of Englandi videot MTV2’st näinud.
Täielik põikpäine udu – miks ma sellest bändist varem mitte midagi ei teadnud?
Ahh? Juba kuu (kuid?) kedratakse nende “Ready for the floor” klippi telkus (loe: MTV2’s), aga ma ei tahtnud vaadata. Ja üks päev siis vaatasin ja olin vaimustuses. Aga juhuks, kui te ka ei viitsi seda klippi vaadata, vaadake neid parem Jonathan Rossis:
18th Jan – Hot Chip performing their latest single “Ready for the Floor” on Friday Night with Jonathan Ross.
Ja muide, üks bändi liikmetest oli hiljuti Never Mind the Buzzcocksis (hehh, ja muide ka Dev Hynes).
Reede õhtul, asukohast tekitatud eelarvamuste kiuste, õnnestus külastada seni parimat reggae kontserti, kui ma üldse varem reggae kontserdile sattunud olen. Ega vist ole. Plookie with Fire Pon Ice esines Amigos. Ma saan aru, et sel kooslusel päris oma maispeissi pole, aga kõige lähim sellele on vist Plookie. Ja kõige paremini minu arvates esindab neid seal olev Empressjne lugu.
Nähtud koosseis nägi välja nii: James Werts vokaalid (ja tants), Ville kitarril (Soome), väga eeskujulike rastapatsidega (ma ei liialda – põlvini!) noormees bassil (Soome), kaks noormeest klahvidel (Eesti?), trummid (Eesti?), kaks taustlauljannat (Eesti? Soome?). Ja heli, fiiling, kõla, tuju – ideaalne Täielik peobande, hea tuju, sõbralikkus jne. Soovitan.
Kummitama jäi nende mängitud Redemption song. Keegi, krt, (publikust, ma mõtlen) sõnu ei teadnud, ise ka mitte väga hästi. Ma tean küll, et see on Bob Marley lugu, aga tean seda tänu Joe Strummerile. Ja mis te arvate, kes rahva hulgast laulu teist korda laulma läks? Britt muidugi, väga hästi laulis, ei kurda, aga naljakas, et Jamaicast tulles peab lennukit vahepeal ikka Briti saartel tankima.
Heakene küll… Khmmm! OTSEE DžAMIIKA SAARELT – AGA VAHEMAANDUMISEGA ANGLATERRAL – DAAMID JA HERRAD – Redemption Song
Kirjutan hoopis Dirty Pretty Thingsi uuest albumist. Või, tähendab et ei – ei kirjuta veel uuest albumist. See pole veel ilmunud ju. Aga kuulata saab teda sellegipoolest ja lausa legaalselt. Siit. Kõik lood ei mängi, ehk NME võtab kätte ja parandab oma tehniliselt apsud pea ära. 
Üsnagi erinev helipilt võrreldes Waterloo to Anywhere’ga. Igatahes tunda, et palju rohkem tööd ja mõtet on sisse pandud, kui eelmisse albumisse. Bänd on ise ühes intervjuus maininud, et teise albumi puhul tahtsid nad postpungist/garaažirokist eemalduda, midagi uut teha. Julge samm, arvestades, et nad tolles žanris mängleva kergusega opereerisid. Esmamulje järgi tundub, et otsus oli õigustatud – enam neid kitsalt lahterdada ei saa. Ma arvan, et see album on selline, mis jääb mitmeks kuuks plaadimängijasse üksluiseks muutumata.
Täielik peobande, hea tuju, sõbralikkus jne. Soovitan.