hull jutt
Muusikasõltlase hull jutt.
Siiralt subjektiivne.
Süda kisub briti indie poole, aga selle alla mahuvad väga vabalt ka The Ramones (nad olid südames kindlasti britid, eksole), Johnny Cash (no kuda ta siis indie pole), Fela Kuti (indie-Cindy, onju)… Ma rõhutan veelkord: briti indie on väga lai mõiste.
Või siis, et mulle ei meeldi briti indie, mulle meeldib lihtsalt muusika. Aga muusika on väga kitsas mõiste. Muusika ei ole: Abba, Meie Mees, Kuldsed Lindid, Nexus, Scooter ja 99% repertuaarist, mida aegade algusest Eestis õhu kaudu kuulda saab. Muusika ei ole see asi, mida muusikaliks kutsutakse. Neid asju kutsutakse muusikalideks sama moodi, nagu sõda kutsutakse rahuks. Puhas newspeak.
Aga kui maha rahunenult asja kaalutleda — hea muusika ei kõlaks poolt nii magusalt kui poleks tohutus koguses kohutavat muusikat. Siin ilmas ja eriti siin riigis. Ei tea, kas mõnes teises riigis kuulates mu lemmikmuusika nii hästi üldse kõlada suudaks.
jk ütles
vot mis juhtub kui suvaliselt otsid midagi võimsast Googlist. Nönöh, kah üks libertiinide austaja ja lisaks veel vanad klassikud pluss veel Laura Marling,, vohoo, ja pluss höhh, meeldib ka youtubes surfata:D.
Tahtsin lihtsalt tervitada! tervist!;D
veerand ütles
Aga ole ise ka tervitatud!!! Suur rõõm on minu poolel.
(: ütles
Tere! Nii tore, et täiesti suvaliselt Late Of the Pieri googeldades avastasin ma Eesti lehe. Äge, et keegi veel kuulab samasugust musa ja armastab igast toredaid Briti asju ning sellest lausa kirjutab. Ja The Libertines ka muidugi. Mu lemmik nö Libsi legend on see, kuidas peale viimast kontserti Pariisis istus Carl Sacre-Coeuri kiriku trepil ja päike loojus ja kõik teadsid, et see on lõpp. Ma kujutan seda kuidagi eriti elavalt ette, sest ma olen seal ise ka käinud ja see on maailmas vist üks mu lemmikkohti, lihtsalt imeilus.
Sorri sellise ülipika ja kahtlase kommentaari eest ja jätkuvat blogimist!
veerand ütles
Ülipikad kommentaarid on alati oodatud. Ja kuigi kahtlane see küll polnud.
Kuigi sudu tõttu pole silmapiiri näha, noh sellegipoolest.
Aga rõõmustab ka mind kui kellelegi samad artistid midagi pakuvad.
Sacre-Coeuri trepp on tõesti igati legendaarne ja sobiv koht romantikutele
Jonna ütles
Appi, kas ma olen praegu eufoorias või jah.
Ma arvan et sa oled küll 38472 korda vanem minust (või siis 2x vähemalt) Aga on nii vinge, et keegi kuulab veel eestist /ja keda ma ka tean/ indiet, mis on just brittide poolt.
Ma tean paljusi indie kuulajaid, aga briti oma on kuidagi palju parem. Minu kõrvade jaoks.
Sattusin su lehele uurides Vaiko Epliku ja Eliidi kohta, mis praegu tõusis mul lemmikuks, ja sellest kohe eelnev postitus oli The Killsist, mis on ka mu üks väga lemmikutest ja siis jah.
Jonna ütles
Aah, ja kui kirjutada miskit mitte minust, siis väga mõnusalt kirjutad .
veerand ütles
Mul on uus lugeja!!! Tere tulemast ja tule tagasi ja mine edasi jne.
No ma usun, et mõni inimene leidub Eestis veel, kes briti indiet kuulab. Neid võibla üles leida pole lihtne, aga jah..
Ja aitäh komplimendi eest, neid pole kunagi küllalt.
veerand ütles
Ja kui iseennast kommenteerida.. kusjuures mu lemmikmuusika kõlab ikka hästi, sellest hoolimata, et ma ei asu Eesti Vabariigis. Kuigi “kuulmisnurk” on nüüd kõvasti nihkunud. Kõlab hästi, aga tsipa teisiti. Lohutuseks võib öelda, et ka Londonis leidub inimesi, kelle muusikamaitse on väljaspool igasugust mõistmispiiri.
ö nagu öö ütles
Ma tahtsin veel seda öelda(kuskil ma juba kirjutasin kui väga mulle su blogi meeldib), et Meie Mees, olgugi et imal ning valusalt trööstitu kommertslik pask on lahutamatu kaaslane vanaema ning vanaisa sünnipäevadel. Ja üleüldse igasugustel vanapiigade sünnipäevadel(humoorikad koosviibimised, milles sa oled kohustatud osalema). No…asendamatu. Jaaaaa siis veel Smilers oma “tantsin Sinuga teavas”.
Tegelikult ma olen suhteliselt õnnelik, et keegi peale minu kaaa indie rokki eelkõige briti staffi kuulab. Ma tõsimeeli arvasin, et ainult mina ja ei keegi muu maailmas.
Aga Sinu tekst võib hüpnoosi viia. Kahtlemata.
Deem, ma mõtlesin, et kirjutan paari lausega, ei hakka siin pikalt soiguma…aga näed:(
veerand ütles
Järjekordse inimese sain pikalt soiguma! Töövõidud aina tulevad.
Ma õnneks pole pidanud Meest ega Smilersit tükk aega kuulma. Aga mäletan, et mingit tolerantsi mul nende vastu ei ole. Kõrvatropid aitavad. On sellised nööpkuularid, millel on mingi eriline kummiosa, mis tekitab kõrvas vaat et vaakumi, blokeerivad isegi muusikata välishelisid üsna efektiivselt, vaikselt veel muusika mängima ja peaks aitama küll – ma elasin nende kuularitega isegi viktoriaanlike veetorude vahetamise üle – nädalate kaupa asfaldi ja kivi drillimist. Nii et testitud efektiivsus.
No ma arvan, et mõni inime ikka Eesti Vabariigis sinu muusika maitsega ühtib. A ma lihtsalt arvan, et eestlased on laisad sellest blogima. Maailmamastaabis on asjad veelgi positiivsemad.
Ah et hüpnoosi? Hmm… Kui sa üles ärkad, tunned end virge ja puhanuna. Sõna peale “indi-rokk” valdab sind vastupandamatu tahtmine plaadipoodi minna ja kultuurministrile kontsertidelt võetava käibemaksu tõstmise vastu kiri kirjutada.
ö nagu öö ütles
Eiii tea nüüd… Meie Mees singirullide(ohh mul tuli isu peale) ja muu kama juurde sobib ideaalselt ja ooo kuidas see puusad liikuma paneb.
Kõrvatroppe kasutan ma siis, kui mu naaber otsustab tränaöid korraldada. Kusjuures ise käib musta nahkjope ja -pükstega JA muidugi tanksaapad+maani juuksed. Üritab ilmselgelt jätta endast metali-klemmi imagot. Ta on nagu banaan: pealt metal, koorid ära… oss. Tüüp on silmakirjalik.
Selles osas olen ma nõus. Liiga laisad jah.
Ja need kes seda teha viitsivad(ei mõtle hetkel Sind) kirjutavad enamjaolt nii halvasti ja igavalt, et peale paari lauset ei soovi enam sa seda blogi ilmaski näha.
Kõige hullem on muidugi see, kui tõsiselt tehakse seda, mida ei osata. Ja mõni tõesti ise usub et tal on talenti ja niisugust suhtumist on kohe tekstist näha.
Samas leidub ka neid, kellel oleks midagi öelda, aga nad on liialt laisad. Ühesõnaga- puhas raiskamine.
Ma pole kunagi internetis suheldes olnud inimene, kes kirjutaks pikki kommentaare või kirju. Paar sõna ja asi korras. Aga siin, hakkab mulle tunduma, et asi muutub radikaalselt. Positiivne.
Pigem ohkan kadedusest ning panen punaseks loetud silmad kinni(ma nimelt ei suuda arvutis kauem kui pool tundi olla). Aga hüpnoosi viib kindlasti.
Kindlasti väärt idee, aga indi rokk kutsub esile kõik üdini rõõmsad ning pöörased emotsioonid.
urbanistlik romantik ütles
alati kui ma seda kupatust loen, tuleb mul uni peale.
ses suhtes et
ära võta isiklikult
või nii…
kui sa mõistad mis ma öelda tahan
veerand ütles
Mitte midagi ei saanud aru. Ja ma võtan kõike isiklikult, sest et ma olen isik. Aga mulle meeldis see osa: “alati kui ma seda kupatust loen”. Nagu viitaks sellele, et loed seda korduvalt, regulaarselt ja mu egole see meeldib. Nii et aitähh, loodan, et mõistad mis ma öelda tahan.
urbanistlik romantik ütles
ehh…
faking ninatark
veerand ütles
Meelitaja